Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu seaduse, millega seotakse olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsient keskmise palgaga. Toetuse suurus hakkab olema statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Toetuse uus suurus ei või seejuures olla väiksem eelmise aasta toetusest. Seadus jõustub 2018.aasta alguses.

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Meelis Mälbergi, Lauri Luige, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Deniss Boroditši, Yoko Alenderi, Laine Randjärve, Heidy Purga, Arto Aasa, Kalle Laaneti, Remo Holsmeri, Aivar Sõerdi ja Valdo Randpere algatatud spordiseaduse muutmise seadusega (426 SE) kehtestatakse  olümpiavõitjate riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jüri Jaanson ütles, et olümpiavõit on haruldus, mida me oleme Eesti peaaegu 100-aastase ajaloo jooksul vaid 26 korral kogeda saanud. „Võib vaielda ning väidelda toetuse suuruse, piisavuse ja tingimuste üle, aga hinnatõusu ja elukalliduse indeksiga peavad need kaasas käima. See on väärikuse küsimus,“ ütles Jaanson.

Läbirääkimistel võtsid veel sõna ja esitasid fraktsioonide nimel seisukohad Toomas Jürgenstein ja Helmut Hallemaa.

Alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteist korda suurem Eesti keskmisest kuupalgast. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu (453 SE), mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi. Alaealistele määratava maksimaalse aresti pikkust vähendatakse 30. päevalt kümnele. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Eelnõu eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Kriminaalmenetluses luuakse võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist. Väiksemate rikkumiste puhul saab eelnõu järgi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (505 SE) läbis esimese lugemise. Eelnõu näeb ette võimaluse rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid, et tagada turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond. Kooli personalile soovitakse anda õigus võtta hoiule esemed ja ained, mis on koolis keelatud või millega võib seada ohtu enda või teiste turvalisuse või mis on kohandatud vara rikkumiseks või hävitamiseks. Samuti võib eelnõu järgi kooli esindaja viia läbi turvakontrolli vaatlemise ja kompimise teel ning õpilase esemete läbivaatuse.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna ja esitasid seisukohad Märt Sults, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru ja Maris Lauri.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
[email protected]
Päringud: [email protected]