Riigikogu seadustas Schengeni konventsioonist tulenevad nõuded
Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (117 SE). Eesti seadused viiakse kooskõlla Schengeni konventsioonist tulenevate Euroopa Liidu ühtses viisaruumis kehtestatud reeglite ja nõuetega, mis annavad Eestile võimaluse osaleda Euroopa Liidu ühtses viisaruumis täieõigusliku liikmena. Schengeni ühtne viisaruum on sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Tulenevalt Eesti Vabariigi geopoliitilisest asendist tuleb eristada sisepiiri ja välispiiri.
Seadusmuudatustega täpsustatakse riigipiiri ületamise korda, toiminguid piirikontrollis, piirikontrolli kehtestamist sisepiiril, riigipiiri ületamise ajutist piiramist või peatamist ning piiranguid isikute liikumisele ja viibimisele piirilähedasel alal.
Käesoleva seadusega muudetakse veel avaliku teabe seadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, Riigi Teataja seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust. Käesolev seadus jõustub vastavalt Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, seaduse § 2 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril ning § 3 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis (141 OE) kuni 150 kaitseväelasega 31. detsembrini 2008. Otsuse poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks.
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (142 OE) 2008. aasta 31. detsembrini, vähendades koosseisu kuni 5 kaitseväelaseni. Otsuse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Riigikogu nimetas 72 poolthäälega riigikontrolli 2007. aasta tegevuse kontrollimiseks (157 OE) ASi Deloitte Audit Eesti audiitori Veiko Hintsovi. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (115 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste kohaselt hakatakse esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale maksma lähtetoetust, mille suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Õpetaja lähtetoetuse suuruseks on 2008. aastal kavandatud 200 000 krooni, mis makstakse eelnõus sätestatud tingimustele vastavale õpetajale välja kolme esimese tööaasta jooksul – esimesel aastal 100 000 krooni, teisel aastal 50 000 krooni ning kolmandal aastal 50 000 krooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on jätta perioodiliste väljaannete edastamine välja universaalse postiteenuse koosseisust ja tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused perioodiliste väljaannete edastamisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (159 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste kohaselt tõstetakse tööealiste puudega inimeste toetusi 30% võrra. Sügava puude korral hakkab toetus olema 210%, raske puude korral 140% ja keskmise puude korral 65% puudega inimeste sotsiaaltoetuste määrast kuus. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määr 2008. aastal on 400 krooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on kõrvaldada elatisabi seaduse rakenduslikud probleemid välistamaks võimalikud ebaselgused seaduse rakendumisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (111 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muutub poliitilise välireklaamiga seotud regulatsioon. Poliitiline välireklaam lubatud kohaliku omavalitsuse poolt selleks ette nähtud kohas ja tingimustel ning välireklaami plakati maksimaalseks suurukseks oleks 1 ruutmeeter. Erakondade rahastamise kontrollimiseks moodustatakse eelnõu kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjon, kuhu kuuluksid üks riigikontrolli, üks õiguskantsleri büroo, üks kaitsepolitsei ning üks maksu- ja tolliameti ametnik. Komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise korraldamine jääks eelnõu kohaselt riigikontrolli kanda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi erakonnaseaduse § 125 muutmise seaduse eelnõu (112 SE).
Riigikogu pressitalitus