Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (939 SE),  mis loob korra kurjategija ja kuriteoohvri lepitamiseks ning määratleb lepitamise õiguslikud tagajärjed. Lepitusmenetluse näol on tegemist suhteliselt uue, kuid Euroopas laialdast heakskiitu leidnud alternatiiviga riiklikule kriminaalmenetlusele. Lepitusmenetlus tugineb restoratiivõiguse (restorative justice) põhimõtetele. Lähtekohaks on kuriteo sotsiaalne taust ja sellest tulenevalt kaasatakse kuriteo kui konflikti lahendamisele nii kuriteo toimepanija kui ka kuriteoohver, samuti ühiskond laiemalt. Restoratiivõiguse teooria rõhutab vajadust reageerida kuritegelikule käitumisele läbi teoga tekitatud kahju heastamise. Mitteformaalne lepitusmenetlus võimaldab kriminaalmenetlusest sõltumatult või sellega paralleelselt lepitada ohvrit ja kurjategijat, tegeldes kuriteoni viinud konflikti põhjustega. Ühelt poolt võimaldab lepitamine ohvri suuremat kaasamist otsustusprotsessi, mis kindlasti suurendab inimeste osalus- ja turvatunnet, teiselt poolt vähendab kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid, mis võivad äärmuslikel juhtudel viia omakohtuni. Sisulisest aspektist saavutatakse lepitusmenetluse abil ausam ja objektiivsem kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine ning kannatanu õiguste ja huvide kaitse.

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (931 SE). Teise lugemise käigus muudeti lühemaks eelnõu pealkiri: karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus;

valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE), mille peamine eesmärk on ETV ja Eesti Raadio liitmine ühtseks kaasaegseks ringhäälinguks. Eelnõu arutelu keskendus ringhäälingunõukogu moodustamise põhimõtetele. Riigikogu hääletas eelnõusse taas muudatuse, mis kaasab nõukogusse poliitikute kõrval ka eksperdid. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 18. jaanuaril;

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1040 SE);

valitsuse algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1049 SE);

valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1047 SE);

valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1036 SE);

valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE);

valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE);

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1066 SE);

valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1074 SE);

valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1043 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (1055 SE);

valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (1051 SE);

valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1070 SE);

valitsuse algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1077 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007 – 2013” heakskiitmine” eelnõu (1053 OE).

Infotunnis vastas regionaalminister Jaan Õunapuu küsimustele Loksa kriisi, andmete tuvastamise ja riikliku järelevalve kohta. Kaitseminister Jürgen Ligi vastas küsimustele Eesti kaitseväe tuleviku ja Pärnu ajateenijate kohta. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele lastega seotud peretoetuste kohta.

Istung lõppes kell 18.33.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus