Riigikogu ees andis ametivande värske Riigikogu liige Tiina-Lokk Tramberg.

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu 2013. aasta riigieelarve seaduse (278 SE). Eelarve tulud on 7 483 493 252 eurot ning kulud ja investeeringud kokku 7 683 758 782 eurot. Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Kaia Iva, Sven Mikser, Jaanus Tamkivi ning Kadri Simson. Eelarve vastu hääletas 37 Riigikogu liiget.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus (279 SE). Seadusega pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ning lükatakse edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise aega. Seadusesse viiakse kohtunikke puudutav erand, mille tulemusena tõstetakse alates juulist 2013 kohtunike palku ja muudetakse nende eripensionide süsteemi. Eesti keskmise palgaga on praegu seotud Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike, riigisekretäri, ministrite, kaitseväe juhataja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, riikliku lepitaja, Eesti Panga esimehe ja nõukogu liikme ametipalk ning kaudselt ka teised ametikohad läbi seotuse ministri palgaga.  Seaduse vastu hääletas 3 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seadus (281 SE). Seadusmuudatustega luuakse kohtujuristi institutsiooni, mis aitab tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all. Seaduse vastu hääletas 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

46 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (311 SE). Seadusega sätestatakse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aasta kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut. Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Seaduse eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Seaduse vastu hääletas 34 Riigikogu liiget. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus (283 SE). Seadusmuudatuste sisuks on ühtse veeteetasu kehtestamine tuletornitasu ja navigatsioonitasu asemel. Samuti muudetakse seni kehtinud tasude arvestamise aluseid: seadusmuudatuse kohaselt arvestatakse veeteetasu laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Lisaks kehtestatakse piirmäärad, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Kalendriaasta jooksul mitmeid külastusi tegelevatele laevadele tehakse soodustusi. Seaduse vastu hääletas 32 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil, § 1 punkt 14 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

51 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus (294 SE). Käesoleva seaduse eesmärk on vajaduspõhiste peretoetuste maksmise sätestamine ehk arvestada põhimõtet toetada rohkem neid, kes reaalselt suuremat abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Vajaduspõhine peretoetus on perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus. Olulisemad on viis riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatust: allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetuste tõstmine kahes etapis, alates 2015. aastast kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetuste tõstmine, kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordse sünnitoetuse tõstmine alates 2013. aasta 1. juulist, 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele peretoetuste maksmine ka suvekuudel ning lisatakse säte, mille kohaselt lisanduvaid toetusi (vajaduspõhine lapsetoetus ning kolmanda ja enama lapse lapsetoetus) ei arvestata toimetulekutoetuste määramisel sissetulekute hulka.    

48 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seadus (320 SE). Seadusmuudatustega vähendatakse töötutoetuse päevamäära alampiiri 50 protsendilt 35 protsendini töötasu alammäärast. Muudatus on vajalik sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulude ümberjagamiseks selliselt, et katta 3,5 miljoni euro suurune tervishoiukulude puudujääk, mis tekkis 2012. aasta oktoobris arstide ja tervishoiutöötajate streigi lõpetamiseks sõlmitud kokkuleppest. Seaduse vastu hääletas 23 Riigikogu liiget.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) teine lugemine. Eelnõu algatamine tuleneb Eestile rahvusvaheliste mereõigusalaste lepingutega võetud kohustustest. Eelnõu otstarve on eelkõige merel kaadamisest pärineva reostuse vältimiseks vajalike normide kehtestamine. Kaadamine (inglise keeles dumping) on ainete või asjade merre heitmine nendest lahtisaamise eesmärgil ning selle eesmärgi tõttu käsitletakse kaadamiseks mõeldud aineid ja/või asju rahvusvahelises õiguses kui jäätmeid. Lisaks täpsustab eelnõu sätteid, mis käsitlevad vee erikasutusloa väljaandmist, veekogu süvendamist ja sissemaksete tegemist naftareostuskahju hüvitamise rahvusvahelistesse fondidesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia toiduseaduse lisa- ja abiainetega seonduvad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. EL õiguse kordamise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks seaduses esitatud volitusnormid Vabariigi Valitsusele. Algataja hinnangul muutub nende nõuete järgimine toiduainetööstuse jaoks lihtsamaks, kui kogu valdkond on reguleeritud vaid EL määrustega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (323 SE) esimene lugemine. Eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis 2010. aasta Kampala (Uganda) ülevaatekonverentsil tehtud muudatused. Kõnealused muudatused puudutavad selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ja kohtu jurisdiktsiooni laiendamist agressioonikuriteo osas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (272 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 50, vastu oli 28 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu pressitalitus