Riigikogu sai ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast
Riigikogu kuulas tänasel istungil peaminister Kaja Kallase ettekannet valitsuse tööst Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Peaminister nentis, et viimase aasta jooksul on tervise teema kerkinud kõigi arutelude, sealhulgas Euroopa Liidu poliitika arutelu keskmesse.
„Kriisi õppetunnina toetan ma seda, et Euroopa Liit looks võimekuse ise vajadusel tervise-hädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Samuti peab Schengeni reeglite ülevaatus tervisekriisi õppetunde arvesse võtma ja muutuma kriisikindlamaks, et mitte uuesti kogeda seda isekust, mis hetkeks möödunud kevadel tekkis. Piiride sulgudes kannatasid järsku korraga kõik Euroopa Liidu põhivabadused ning soov isikukaitsevahendeid või hingamisaparaate saada näitas, et kehtisid džungliseadused,“ lausus Kallas.
Peaminister osutas, et alles mais koguti Euroopa Komisjoni algatusel 7,5 miljardit eurot diagnostikaks, raviks ja vaktsiinide väljatöötamiseks. „On väikestviisi ime nii see, et koroonaviiruse vaktsiinid on ressursside mobiliseerimise tõttu olemas, kui ka see, et meil on tõeliselt solidaarne süsteem nii nende jagamiseks liikmesriikide vahel kui ka eraldamiseks muule maailmale,“ sõnas Kallas. „On selge, et ilma Euroopa Liiduta meil koroonavaktsiine täna ei oleks ja sellise süsteemi terviklikku arendamist tuleb jätkata ka kriisi järel.“
Kallas tõi välja, et oluline tugi kriisis on rahaline solidaarsus. Ta osutas, et Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisi leevendamiseks riigiabi lubasid andnud ligi 3 triljoni euro väärtuses ja lisas, et Euroopa Keskpanga pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava maht on 1850 miljardit eurot ehk ligi kaks triljonit eurot. Sellele lisandub omakorda Euroopa Liidu eelarvetugi umbes 1,1 triljonit eurot ja 750 miljardit eurot taaskäivitamiskavana, mida omakorda täiendavad paljud teised meetmed, juba olemasolev turvavõrk nagu Euroopa Stabiilsusmehhanism ja töötuskindlustussüsteeme toetav TERA. „Seda võib kokku nimetada ei rohkem ega vähem kui tõesti erakordseks ja ajalooliseks solidaarsuseks aga ka tähelepanuväärseks investeeringuks tulevikukindlusse, sest järgmises kriisis toetume juba sellele, mida tänasest kogemuse pinnalt ehitame,“ lausus Kallas.
Peaminister sõnas, et kriisikindlust annab ka Euroopa Liidu siseturg. „Kriis tõi mõnevõrra isegi ootamatult nähtavale asjaolu, et infotehnoloogia võimaldab ühiskonnal talutavalt toimida ka üsna äärmuslikes tingimustes,“ lausus Kallas. Ta avaldas heameelt, et Euroopa Komisjon esitas möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse sihikule ka laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt.
Kallas rääkis ka Euroopa Liidu rohepöördest. „Inimtekkelised kliimamuutused on allikaks paljudele uutele konfliktidele,“ ütles ta. „Valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist niinimetatud Euroopa kliimaseadusse,“ lausus Kallas. Uues Euroopa Liidu eelarveperioodis on Eestile kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks Kallase sõnul umbes 3,3 miljardit eurot.
Peaminister sõnas, et Euroopa julgeoleku nurgakiviks on ja jääb transatlantiline suhe ja seega arutelu liitlaste sõjalisest kaitsest, sellesse panustamisest ja sõjalistest operatsioonidest peab toimuma NATO raamistikus koos teiste liitlastega. Lõpetuseks rõhutas peaminister, et Eesti asjad on ka Euroopa asjad ja vastupidi – tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ütles oma ettekandes, et Euroopa Liidu liikmesriigid on koroonakriisist palju õppinud. „27 liikmesriigi koordineeritud tegevuskava, piiride taasavamine, kiire taastekava kokkulepe ja ühine vaktsiinihange näitavad koostöö tegemise olulisust ja kasulikkust. Ilma Euroopa riikide vaktsiinide ühishanketa oleksime täna kaose ees, kus vaieldamatult oleksid kaotajateks väikeriigid,“ lausus Kallas.
„Aga siiski on palju asju läinud viltu. Vaktsiinihangetega viivitamine, mittekorrektne lepingute täitmine tarnijate poolt, protektsionistlike Euroopale ebasõbralike abinõude rakendamine kolmandate riikide poolt – see näitab, et Euroopa Liit peab tulevikku silmas pidades tugevdama oma vaktsiinide ja ravimite tootmise sõltumatut võimekust,“ sõnas ta.
Kallas kõneles, et eelmise aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja ajaloolise Euroopa taaskäivitamise kava ja uuendatud pikaajalise eelarve ettepaneku ning Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised oma keerdkäikudega olid terve eelmise aasta vältel Euroopa Liidu asjade komisjonis üheks läbivaks teemaks. „Eelarveläbirääkimised olid Eesti jaoks väga edukad ning suutsime mitmes küsimuses saavutada soovitud eesmärgid. Varem prognoositi, et eelseisval eelarveperioodil Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad. Kuid läbirääkimiste tulemusel toetused Eestile kasvavad – varasema 6,2 miljardi asemel saab Eesti 6,8 miljardit. Lisaks saab Eesti taaskäivitamise kavast hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot,“ sõnas Kallas.
Olulise saavutusena tõi Kallas välja ka Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele soodsa finantseerimismäära kindlustamise „Rail Balticu projektile saime 1,56 miljardit eurot lisarahastust. Rail Baltic on Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi kiirtee Euroopa keskele ja aitab meil ühtlasi liikuda lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele, omab tähtsust julgeoleku vaatenurgast ja suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani. Eelmisel nädalal jõuti Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni ka viimase erimeelsuse osas ning Rail Balticule on tagatud lisafinantseering Euroopa Ühendamise Rahastust,“ lausus Kallas.
Veel rääkis Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, et hoolimata koroonakriisiga kaasnevatest raskustest soovib Euroopa Liit ellu viia digi- ja rohepööret, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja luua järgmistele põlvkondadele puhtam ja jätkusuutlikum keskkond, millesse peavad panustama uue eelarveperioodi ja taastekava vahendid.
„Kolmandik majanduse taaskäivitamise kavast ja kogu Euroopa Liidu eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta,“ lausus Kallas, lisades et Eesti seadis endale ELi ühe eesrindlikuma sihi vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. „Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot, sealhulgas täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta.“
„Elame pöördelisel ajal – liigume tööstuslikust majandusest digimajandusse ja fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale,“ lausus Kallas ja osutas, et Eesti koostöös WHOga on alustanud digitaalse vaktsineerimissertifikaadi projektiga, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt eri riikide vaktsineerimissertifikaate tunnustada ning võimaldab tulevikus lihtsamalt reisida.
Läbirääkimistel võtsid Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Eerik-Niiles Kross, Keskerakonna fraktsiooni nimel Oudekki Loone, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut.
Istungi stenogramm
Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]
