Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kuulas tänasel istungil peaminister Jüri Ratase ettekannet valitsuse tööst Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Peaminister keskendus oma kõnes kliimaneutraalsuse väljakutsele.

Ratas märkis, et Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna büroo analüüs andis teadmise, et Eesti on suuteline saavutama kliimaneutraalsuse eesmärgi. See tähendab, et aastaks 2050 peab Eesti süsinikuheide olema võrdne süsiniku sidumisega. Peaministri sõnul peame selles eesmärgis nägema ka suurt võimalust. „Võimalust säästa loodusressursse, võimalust luua uusi töökohti ja uusi tehnoloogiaid aga ka võimalust vähendada sõltuvust teatud energiakandjatest ja nende tarnijatest,“ ütles Ratas. Ta kutsus Eesti noori tehnolooge üles rohepöörde väljakutsele vastama.

Peaministri sõnul peaks üleminek kliimaneutraalsusele olema tehnoloogianeutraalne ja võimalikult turupõhine. Ta kinnitas, et kogu Eesti on tänulik Ida-Virumaal põlevkivitööstuses töötanud ja töötavatele inimestele ja nende panust ei unustata. „Valitsus on teinud tööd, et põlevkivil ja Ida-Virumaal oleks kindel koht uues Euroopa Komisjoni fondis, mis puudutab õiglast üleminekut fossiilkütustelt puhastele kütustele,“ ütles Ratas. Ta märkis, et välisühenduste abil peab Eesti jätkuvalt tugevdama oma energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Ratas ütles, et sel nädalal avatakse Paldiskis Eesti-Soome gaasiühendus BalticConnector, millega hakkab toimima kolme riigi ühisturg. Ta lisas, et möödunud nädalal algas Leedu-Poola elektriliini ühenduse Harmony Link ehitus, mis on väga oluline projekt Balti elektrisüsteemide Euroopaga sünkroniseerimiseks. Peaminister märkis, et ka Rail Baltic on strateegiline ühendus Euroopa keskustega ning ühtlasi on raudteeühendus keskkonnasõbralikum alternatiiv saastavatele kaubavedudele maanteel.

Ratase sõnul on Balti riigid saatnud kolleegidele ühispöördumise sõnumiga, et kliimainvesteeringute mahu tõttu ei ole õige vähendada Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üldmahtu ega vähendada vahendeid, mis võimaldavad Balti riikidel neid eesmärke saavutada. Peaminister lisas, et Euroopa Liidu mõjuhinnang järgmiste sammude kohta valmib tuleval aastal ja seejärel tulevad konkreetsed ettepanekud, mis peavad olema realistlikud ja teostatavad, et ka päriselt Euroopas kliimaneutraalsuseni jõuda.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott teeb EL poliitika arutelu ettekannet

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott EL poliitika arutelu ettekannet tegemas

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütles oma ettekandes, et Euroopa Liidu uus pikaajaline eelarve peab toetama innovaatilist, jätkusuutlikku ja tulevikku suunatud majandusmudelit ning globaalselt Euroopa konkurentsivõimet. Ott märkis, et uuel perioodil liigub Eesti üleminekupiirkondade hulka. Ta lisas, et see toob kaasa mõningase toetuste vähenemise võrreldes lõppeva perioodiga, kuid Eesti toetused inimese kohta aastas jäävad ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu kõige kõrgemaks.

Uue eelarveraamistiku läbirääkimiste juures on komisjoni esimehe sõnul Eestile üheks olulisemaks teemaks jätkuvalt põllumajandustoetused. „Peame tegema ka edaspidi järjepidevalt tööd igal tasandil, et otsetoetuste ühtlustamine oleks kiirem, sest meie põllumehed konkureerivad ühel ja samal turul teiste liikmesriikide põllumeestega. Samas toetame paindlikuma süsteemi loomist, mis arvestaks põllumajanduse ja maaelu toetamisel liikmesriikide eripärasid ja tagaks parema valmisoleku ootamatusteks,“ kinnitas Ott. Ta tõdes, et sel korral on ühenduse eelarveläbirääkimised varasemast erinevad: lahkumas on suur netomaksja Ühendkuningriik ja muutunud on ka eelarveprioriteedid ja väljakutsed. Senisest suuremat toetust vajavad tema sõnul sisejulgeolek, haridus, noored, digitaliseerimine, innovatsioon ja kliimapoliitika.

Ott märkis, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kuupäevaks on praegu seatud 31. jaanuar 2020. Tema sõnul on eesmärk on säilitada riigiga lähedane suhe ja mitmekülgne koostöö eeskätt majanduses, välispoliitikas ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Ta märkis, et ees ootab tihe läbirääkimiste aeg tulevikusuhete ja vabakaubanduslepingu tingimustes. „Kahe päeva pärast toimuvad Ühendkuningriigis valimised ja siis on selgem, mis meid ees ootamas on. Üks asi on selge, Eesti põhihuvi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise protsessis on korrapärane lahkumine kokkulepitud väljaastumislepingu alusel, mis vastab osapoolte huvidele,“ sõnas Ott.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Raivo Tamm, kes ütles, et kliimaeesmärkide täitmisel on suur roll erasektoril, kes peab koostöös Euroopa Liidu liikmesriikidega tegema mahukaid investeeringuid energeetika- ja transpordisektorisse. Toetusmehhanismid sellistele rohelistele investeeringutele tuleb muuta Tamme sõnul lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Ruuben Kaalep ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõneledes, et rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine peab tugevdama Eesti rahvuslikku iseseisvust ja suveräänsust. Tema sõnul on oluline, et kliimaneutraalsuse asjus jääks liikmesriikidele õigus ise otsuseid langetada.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Enn Eesmaa ütles, et Euroopa Parlamendi keskendumine kliimaprobleemidele on loogiline ja esimest korda märkisid Euroopa kodanikud Eurobaromeetri uuringus kliimamuutuse prioriteediks koguni 11 riigis. Üks põletavamaid teemasid on Eesmaa sõnul ka ülemaailmne inimõiguste olukord.

Keit Pentus-Rosimannus ütles Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võttes, et Euroopa Liit on maailmas liider kliimapoliitikas ning eestvedaja privaatsuse, inimõiguste ja vabaduste kaitses. Tema sõnul on üheks väljakutseks Euroopa Liidu vananev rahvastik ning vaja on mudelit, mis innustaks inimesi otsima õnne tarbimise asemel rohkem säästes ja kauem aktiivne olles.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel võttis sõna Riina Sikkut, kes ütles, et Eesti saab ja peab seisma Euroopa Liidu laienemise ja idapartnerluse eest. Sikkuti sõnul on Eestil kogemus, mida tähendab ühiskonna jaoks ühe suure eesmärgi olemasolu ja liikumine inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki tagava Euroopa Liidu poole.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (109 SE) sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja sellega ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas. Kuna Eesti vesiviljelussektor on väike, on ka kasvandustest tulenev keskkonnakoormus madal.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti naaberriigid ei rakenda selliseid saastetasusid vesiviljelusele ning see paneb Eesti vesiviljelussektori ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiseisu. Eriti keeruline on olukord ajal, mil maailmaturu müügihinnad on omahinnast madalamad. Vesiviljelussektori puhul on tegemist toidutootmisega ning olukorras, kus põllumajandus on vabastatud väetamise saastetasust, loob vesiviljelussektori erisus ebavõrdse olukorra kahe esmase toidutootmise sektori vahel. Vesiviljeluse puhul on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega. Sektori arengule aitab kaasa naaberriikidest erineva maksustamispoliitika vältimine.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).

Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (104 SE) parandab investeerimiskliimat Euroopa Liidu liikmesriikide ja Singapuri vahel. Seletuskirjas märgitakse, et lepingust on kasu Eesti investoritele, sest see tagab investeeringute kaitse ja aitab lahendada vaidlusi. Lepinguga luuakse kaheastmeline investeerimiskohtu süsteem, mille eesmärgiks on tagada investoritele parem õiguskaitse ning menetleda nende vaidlusi kiiremini ja läbipaistvalt. Samuti tagab leping Singapuri investorite kaitse Eestis.

Lepingu eelnõu kiideti heaks valitsuse 4. oktoobri 2018 istungil. Eesti kirjutas lepingule alla 15. oktoobril 2018 Luksemburgis. EL ja Singapur kirjutasid lepingule alla 19. oktoobril 2018  Aasia-Euroopa tippkohtumisel Brüsselis. Leping jõustub pärast seda, kui kõik riigid on lepingu riigisiseste menetluste kohaselt ratifitseerinud.

Istungi alguses andis ametivande uus maaeluminister Arvo Aller.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside