Riigikogu sai ülevaate toidu- ja maaelupoliitika väljakutsetest
Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu, kuulati ära maaeluminister Urmas Kruuse ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ja haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastus arupärimisele kõrghariduse alarahastamise mõjude kohta.
Maaeluminister Urmas Kruuse 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsed muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas) keskendus toidujulgeolekuga seotud küsimuste käsitlemisele.
Kruuse märkis, et maailm ei ole enam selline nagu enne 24. veebruari käesoleval aastal. Toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga.
Kruuse ütles, et strateegia “Eesti 2035” tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ning parandada kriisides valmisolekut.
„Möödunud aasta oli märgiline seepoolest, et termin “toidujulgeolek” tuli märksa tugevamini meie teadvusesse. Nii poliitikute ja riigimeeste, ajakirjanduse kui ka ühiskonna teadvusesse. See on oluline,“ märkis Kruuse. Ta selgitas, et toidujulgeoleku tähtsust on näidanud meile nii koroonakriis kui ka praegu kõige päevakajalisem sündmus, Kremli agressioon Ukrainas. „Toidujulgeoleku tagamisega tegeles riik juba enne Ukraina sõda ning menetluses on kriisideks valmisoleku seaduseelnõu, kus kõrvuti elektri- ja gaasivarustusega, side. ning pangateenustega määratakse üheks elutähtsaks teenuseks ka toidu varustuskindluse tagamine ning elutähtsa teenuste osutajad,“ kinnitas minister.
Kruuse sõnul on oluliseks küsimuseks kujunenud tootmise töös hoidmiseks vajalike sisendite kättesaadavus ja hinnakasv. Praeguses julgeolekuolukorras, sanktsioonide ja keeldude tingimustes väheneb väetiste, sööda ja kütuste pakkumine ning hinnatõus on juba jõudnud nii tavatarbijate kui ka toidutootjateni. Energiakandjate drastiline hinnatõus on pannud löögi alla paljud nii teravilja- kui ka loomakasvatajad. „Selge on aga see, et praegu on tegu ajutise turušokiga. Võtab natukene aega, kuni uued tarneahelad saavad sisse töötatud ning riikide võetud šokki leevendavad majandusmeetmed mõju avaldavad,“ hindas Kruuse olukorda.
Kruuse pidas praeguses sõjaolukorras toidujulgeoleku aspektist lähtudes ülioluliseks, et säiliks maksimaalne toidutootmise võimekus ning et kõrgete sisendhindade tõusu tõttu tootjad tänavu oma tegevust ei lõpetaks. „Toidujulgeoleku tagamiseks on riigil kavas moodustada ka teraviljajulgeoleku varu ning väljatöötamisel on nii valitsuse kui ka Euroopa Liidu otsesed kriisiabimeetmed,“ ütles minister.
Kruuse viitas asjaolule, et nii nagu laiapindne riigikaitse ei ole ka Eesti toidujulgeolek ainult usinate põllumeeste või riigijuhtide teha. „Jäme ots on tegelikult tarbija, eeskätt teadliku tarbija käes, kes näiteks eestimaist kvaliteetset sealiha eelistades saab aidata toetada sektorit, mis on kriisides kõvasti pihta saanud. Eestimaist tootmist toetades saame tugevdada ka neid sektoreid, kus me isevarustuse määr pole veel 100 protsenti. Kui riigikaitsesse saab igaüks meist vabatahtlikuna panustada, astudes näiteks Kaitseliitu, siis toidukaitseliidu toetamiseks ei ole vaja astuda kaugemale kui poes õige leti juurde. Olen seda meelt, et kui me ei taga toidujulgeolekut, hoides samas ka elukeskkonda ja inimeste tervist siis on kogu riigi kui sellise julgeolek rajatud liivale,“ ütles Kruuse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart (EKRE), Aivar Viidik (RE), Aivar Kokk (I), Ivar Padar (SDE) ja Tarmo Tamm (K).
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (559 SE) antakse Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Kuna hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, lõpetatakse selle tegevus eraldiseisva riigiasutusena.
Teenuste ühendamine loob eeldused kasutajakeskseks teenuste innovatsiooniks ja sidusaks arenduseks ja vähendab raamatukoguteenuse killustatust. Muudatus aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Rahvusraamatukogu uude renoveeritud hoonesse on ka kavandatud pimedate raamatukogule vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus.
Asutuste füüsiline ühendamine ei ole eeldatavasti päevakorral 2025. aastani, mil peaks lõpule jõudma rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse ning pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides Tõnismäel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ivi Eenmaa (RE) ja Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu kuulas ära vastused ühele arupärimisele
Riigikogu liikmete arupärimisele kõrghariduse alarahastamise mõjude kohta vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Vabas mikrofonis võttis sõna Tarmo Kruusimäe.
Istung lõppes kell 18.45
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]
