Riigikogu kuulas tänasel istungil peaminister Jüri Ratase ettekannet teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Peaminister keskendus oma kõnes teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, Eesti teaduse rahvusvahelisele edule ning tulevikuplaanidele.

Peaministri sõnul oli lõppenud aasta Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnale edukas. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, selle mõju majandusele ning Eesti arengule on kasvamas,“ rääkis Ratas. Tema sõnul kajastuvad Eesti teaduse edusammud ka rahvusvahelises võrdluses – nii mõjukate teadlaste, rahvusvaheliselt tsiteeritud kõrgetasemeliste teadusartiklite kui ka asjaoluna, et möödunud aastal pälvis Tartu Ülikool rahvusvahelises ülikoolide edetabelis seni aegade kõrgeima, 301. koha.

Ratas märkis, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine on paranenud. Kui aasta varem oli kogukulutuste osakaal SKP-st 1,28 protsenti, siis 2018. aastal moodustas see 1,40 protsenti, küündides 365,64 miljoni euroni. Samuti kasvab tema sõnul teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht riigieelarvest, mis käesoleval aastal tõuseb 219,1 miljoni euroni.

Peaministri sõnul suunatakse kogu lisarahast 5,3 miljonit teaduse põhiinstrumentidesse, milleks on konkurentsipõhised uurimistoetused ja baasfinantseerimine. Samas saavutatakse Ratase sõnul pikka aega proovikiviks olnud tasakaal konkurentsipõhiste uurimistoetuste ja baasfinantseerimise vahel – käesolevast aastast on mõlema maht võrdselt 50 protsenti, ulatudes kokku 84,6 miljoni euroni.

Valdkonna suurima probleemina tõi peaminister välja teadus- ja arendustegevusse panustavate ettevõtete vähesuse. „Statistikaameti arvestuses märkis 2018. aastal kulutusi teadus- ja arendustegevusele ainult 238 ettevõtet. Usun, et siin on järelemõtlemise koht, sest tegutsevaid ettevõtteid on Eestis ju ligikaudu sada tuhat või enam,“ rääkis Ratas. Tema sõnul on lisaks riigipoolsetele meetmetele esmatähtis, et ettevõtjad ise annaksid Eesti innovatsiooni valdkonnale ning erasektori uurimis- ja arendustegevusele uue hingamise.

Valitsusjuht rõhutas, et 2018. aasta lõpus sõlmitud teaduslepe sisaldas rahastamiseesmärgi kõrval ka teadlaste lubadust eelisarendada Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi ning ettevõtjate esindajate lubadust teha enam koostööd teadlaste ja teadusasutustega. „Palun kõigil, sealhulgas teadusleppe osapooltel, mõista, et riigipoolse rahastamise kasvuga peab käsikäes käima teadus- ja innovatsioonisüsteemi areng ja ülesehitamine. Sellise innovatsiooni ökosüsteemi loomine, mis aitab kaasa ettevõtjate uurimis- ja arendustööle ning ressursside tõhusamale suunamisele,“ rääkis Ratas.

Riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ seatakse peaministri sõnul Eestile pikaajalised sihid ning tuuakse välja peamised eesseisvad proovikivid. Ratas rõhutas, et nende sihtide saavutamine on võimalik ainult siis, kui kõigis valdkondades, sealhulgas teadus- ja arendustegevuses, tegutsetakse riigi ühiste eesmärkide nimel.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kaja Kallas (R), Katri Raik (SDE), Aadu Must (KE), Jaak Valge (EKRE) ning Mihhail Lotman (I).

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõuga (62 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid (edaspidi ka tulirelvadirektiiv).

Euroopa Komisjon leiab, et osa tulirelvadele kehtestatud nõudeid on vaja muuta ja täpsustada arvestades viimastel aastatel EL-is toimunud terrorirünnakuid. Samuti on vaja võtta kasutusele meetmeid, et tulirelvi ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 14. september 2018.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Samuti reguleeritakse eelnõuga relvakollektsioone omavate muuseumide tegevust ning sätestatakse kriteeriumid, millele relvi kollektsioneeriv muuseum vastama peab.       

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas (EKRE).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingu jõustumisega kaasneb positiivne mõju maksumaksjatele, kes saavad Guernseyst tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas jurisdiktsioonis. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.

Istungi fotod.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]