Riigikogu kuulas tänasel istungil peaminister Kaja Kallase ettekannet teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Peaminister märkis, et 2020. aasta tõi seoses pandeemiaga kaasa muutusi teadlaste tööprotsessides. „Kui otsida sammutud teekonnast positiivset, siis on selleks kindlasti teaduse ja teadlaskonna rolli märkimisväärne suurenemine riigi ja ühiskonna murede lahendamisel,“ rääkis Kallas. Tema sõnul on Eesti teadlased silma paistnud võimekusega kiiresti reageerida ning on üleeuroopalistes võrgustikes hinnatud partnerid. Ta rõhutas, et teadlaste nõuanded ja läbiviidud uuringud aitavad teha kiiresti muutuvas ja raskesti etteaimatavas olukorras teadmistepõhiseid otsuseid ning aidata toime tulla kriisi pikaajaliste mõjudega.

Valitsusjuht avaldas lootust, et tihe koostöö teadlastega jätkub ka pärast pandeemia seljatamist ning järgmiste suurte väljakutsete puhul, nagu kliimateemad ja rohepööre. „Meie teadlastele on see unikaalne võimalus – pakkuda Eesti ettevõtetele rohepöörde elluviimiseks tehnoloogilisi lahendusi, testida ja arendada neid, et hiljem juba täiustatud lahendusi ka väljaspool Eestit pakkuda. Üksnes uus tehnoloogia ei muuda inimeste mõttemalle, käitumist ja eelistusi – rohepööre saab hõlmama kõiki teadusharusid alates sotsiaal- ja käitumisteadlastega ja lõpetades inseneridega,“ ütles peaminister.

Kallase sõnul on märgilise tähtsusega otsus tõsta riigipoolne teadus- ja arendustegevuse rahastamine ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust – teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus kasvab 2021. aastal 56 miljoni euro võrra, küündides kokku 286,4 miljoni euroni. Erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringud kasvasid peaministri sõnul 2019. aastal 85,8 miljoni võrra, erasektori kulud selles vallas ulatusid kokku 246,8 miljoni euroni.

Valitsuse esmaste valdkondlike prioriteetidena tõi Kallas välja doktoriõppe reformi ning ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmist, samuti humanitaarteaduse rahastamist. „Peame mõistma, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv toob kõigile osapooltele kaasa enam tööd ja vastutust,“ lisas ta. Doktoriõppe reformi puhul soovitakse Kallase sõnul parandada doktorandide sissetulekuid ja sotsiaalseid tagatisi ning vähendada seeläbi ebakindlust. „Ainult rahast ei piisa, me vajame inimesi, kes kõiki neid võimalusi ka kasutada oskavad,“ märkis peaminister. „Soodustame teadlaste liikumist akadeemia ning era- ja avaliku sektori vahel, ilma milleta ka teadmussiiret ei toimu.“

Valitsusjuht tõi ühtlasi esile uut teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava. Kallase sõnul paneb arengukava palju rõhku teadmussiirdele, mis on ettevõtete ja koolide koostöö. Erilist tähelepanu pööratakse Eesti arenguvajadustele viies valdkonnas – digilahendused, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused ning elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. „Edasine areng peab tuginema teadmuspõhistele innovaatilistele lahendustele, mida toetab kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Eesti teadus ning soodne ettevõtluskeskkond. Teadus peab käima ühiskonna ja selle vajadustega ühte jalga, olles eestvedajaks,“ rääkis Kallas.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Eduard Odinets (SDE), Aadu Must (K), Margit Sutrop (RE), Jaak Valge (EKRE) ja Mihhail Lotman (I).

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (315 SE) tehakse muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada ja täpsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Lisatud muudatustega muudetakse muu hulgas ka tuleohutuse seadust, et võimaldada erinevaid tuleohutusega seotud koostöövorme ehitusprojektide kvaliteedi tõstmiseks.

  1. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatus, mis nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat varasema 30 aasta asemel.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks võlgnikul esitada maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna täitemenetluse seadustik (TMS) ei võimalda kohtutäituril lõpetada täitemenetlust tsiviilnõudes aegumise kohaldamisega.

Selliste hagiavalduste massilisel esitamisel kasvab oluliselt kohtute töökoormus, mis toob kaasa menetlusaja olulise pikenemise teistes kohtumenetlustes. Selleks, et koormust vähendada, on välja pakutud erinevad meetmed.

Seadusega tekib kohtutäituril võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada. Võlgnikul tekib võimalus pöörduda kohtutäituri poole ja taotleda menetluse lõpetamist. Seejärel viib kohtutäitur läbi vastavad protseduurid; küsib sissenõudja käest, kas sissenõudja on sellega nõus ning sissenõudja nõusolekul täitemenetlus lõpetatakse.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (295 SE) tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuse üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.

Seadusega võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.

Samuti luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust, kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

Seadusega tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev.

Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Natalia Malleus.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (293 SE) kehtestatakse kaitsemeetmed ELi loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, et agressiivne maksuplaneerimine ei oleks võimalik ELi loetellu kantud jurisdiktsioonide kaudu.

Eelnõuga võrdsustatakse residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestus Eestis. Ka kehtiv seadus võimaldab muu lepinguriigi füüsilisest isikust residendil teha Eestis teenitud tulust neid mahaarvamisi, mida võimaldatakse residendist füüsilisele isikule. Erinevus Eesti residendi ja muu lepinguriigi residendi kohtlemises avaldub aga maksuvaba tulu arvestamises.

Ühtlasi tagatakse eelnõuga Frontexi ja EASO lähetustes osalevate teenistujate päevarahade, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitiste maksustamise osas võrdne kohtlemine Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riiklikule eksperdile makstavate hüvitiste maksustamisel ja tsiviilmissioonidel osalemisel.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (299 SE) luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab eelnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagada kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.

Eelnõule teise lugemise käigus lisatud muudatustega täpsustatakse muu hulgas veoauto mõistet ning märgitakse, et veoauto on veose veoks, sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud auto. Muudatuse vajadus tuleneb praktikas üles kerkinud tõlgendusprobleemidest, kus on tekkinud vaidlused selle üle, kas teekasutustasu objektiks olevate veoautode hulka kuuluvad ka eriotstarbelised veoautod või mitte.

Eelnõuga laiendatakse võimalust anda liikluse reguleerimise ülesanded vastava pädevusega isikule, keda Päästeamet on tunnustanud vabatahtliku päästjana päästeseaduse mõistes. Seega ei kohustata päästeteenistujaid, vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke seaduse jõustudes läbima täiendavalt reguleerija koolitust. Ühtlasi sätestatakse, et alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja ja vabatahtlik päästja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib kõrvale kalduda sõidu ajal turvavöö kinnitamise nõudest. Täiendatakse ka alarmsõidukijuhi koolitusele vastu võtmise regulatsiooni ning sätestatakse eriotstarbeliste alarmsõidukite osas erand, mis käsitleb C-kategooria sõidukina ka alarmsõidukit koos haagisega, mis ületab kerghaagise O1 lubatud täismassi, kuid ei ületa O2 haagise lubatud täismassi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõuga (115 SE) soovitakse muuta piiratud teovõimega inimesele psühhiaatrilise abi andmise korda. Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri osundusest, et kehtiv kord ei võimalda anda piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele alla 18-aastasele noorele psühhiaatrilist abi ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kohtu loata .

Seadus ei võimalda praegu ühelgi juhul anda alaealisele vanema nõusolekuta psühhiaatrilist abi ning seni on psühhiaatrid ainukesed eriarstid, kelle juurde minemiseks peab alla 18-aastastel olema alati vanema nõusolek. Erinevalt võlaõigusseadusest (VÕS), mis reguleerib teiste tervishoiuteenuste osutamist, ei võimalda psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) arstil hinnata alaealise kaalutlusvõimet ega otsustada, kas noor on piisavalt vastutustundeline, et anda ise raviks nõusolek.

Eelnõule teise lugemise käigus lisatud muudatustega kehtestatakse eelnõus psühhiaatrilise abi osutamise põhiprintsiip ehk abi osutamine vabatahtlikkuse alusel ning täpsustatakse piiratud teovõimega isiku õigust saada psühhiaatrilist abi sarnaselt teistele tervishoiuteenustele. Samuti sätestatakse piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja või isiku poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise õigus ja võimalus isiku abistamisse ja toe pakkumisse, lähtudes piiratud teovõimega isiku huvist. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Kert Kingo (EKRE), Helmen Kütt (SDE) ja Siret Kotka (K).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 71 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Esimese lugemise läbis kuus eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) näeb ette tagada hooldekodukoht igale hädasolijale sõltumata tema enda ja ta perekonna rahalistest võimalustest.

Selgituse kohaselt näeb lahendus ette, et hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks. Hooldekodu hinnavahe on eelnõu järgi riigi ja omavalitsuse kanda. Täpse rahastusmudeli väljatöötamine jääb aga valitsuse ülesandeks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Viktor Vassiljev (K) ja Helmen Kütt (SDE).

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu (328 SE).

Muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale. Kuigi Euroopa Liidu õigus kohustab võimaldama kohtulikku kontrolli üksnes Schengeni viisa otsuste suhtes, siis õigusruumi selguse ja ühtsuse eesmärgil on asjakohane laiendada sama süsteemi ka Eesti pikaajalisi viisasid ja viisavaba viibimist puudutavatele otsustele.

Schengeni viisa taotluste suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega seotud muudatused tuleb Eesti seadusandlusesse viia tulenevalt Euroopa Kohtu 2017. aasta otsusest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama negatiivsete viisaotsuste vaidlustamist kohtus.

Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldada, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole.

Edaspidi on võimalik peale kohustuslikku kaheastmelist vaidemenetlust esitada kaebus halduskohtusse. Muudatus ei anna välismaalasele õigust viisat saada, samuti ei anna kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks välismaalasele õigust tulla või jääda Eestisse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ning Urmas Reinsalu (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja vastu 57 Riigikogu liiget. Seega eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (308 SE) ajakohastatakse ja täiustatakse riigivara kasutamiseks andmist ja riigivara valitsejate vahelisi kasutusvõimalusi reguleerivaid õigusnorme, võttes arvesse majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna arengut.

Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).

Eelnõu eesmärk on seega sätestada seaduses ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (325 SE) sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud.

Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus. Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Eelnõusse on lisatud ka muudatus, millega täiendatakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust võimalusega anda erandina riigiabi ka raskustes olevale ettevõtjale. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt riigiabi raskustes olevale ettevõtjale ei anta.

Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Erki Savisaare, Marko Šorini, Siret Kotka, Martin Repinski, Helmen Küti, Maria Jufereva-Skuratovski, Raimond Kaljulaidi, Natalia Malleuse, Jaanus Karilaiu, Tõnis Mölderi, Oudekki Loone, Andres Metsoja, Heidy Purga, Mihhail Stalnuhhini, Kaido Höövelsoni, Dmitri Dmitrijevi, Paul Puustusmaa ja Heljo Pikhofi algatatud loomatauditõrje seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (307 SE).

Eelnõu näeb ette luua regulatsioon, mis annab aluse kohustada kõik kohalikud omavalitsused kasutama üleriiklikku veebipõhist lemmikloomade registrit, mida haldaks riik või riigi poolt välja valitud koostööpartner.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE), Andres Metsoja (I) ning Tarmo Tamm (K).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18, vastu 53 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seega eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (338 OE).

Eelnõu näeb ette lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda vastavate sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis, kui ka sise-, kultuuri ja välisministeeriumis.

Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib Riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-, sise-, haridus- ja välisministeeriumide tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik, mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Olukorras, kus riigi eesmärgiks on avaliku sektori kulutuste kärpimine, on Riigikogu poolt kokkuhoiukohtade leidmine vajalik eeskuju. 2021. aasta jaanuaris kaotati ka rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse, kus vastavate poliitikatega varasemalt tegeleti.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE), Siret Kotka (K) ning Toomas Kivimägi (RE).

Isamaa fraktsioon ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 28 ning vastu 39 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (335 OE) näeb ette komisjoni koosseisu moodustamine proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (K), Helir-Valdor Seeder (I) ning Mart Helme (EKRE).

Isamaa fraktsioon ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 26 ning vastu 44 Riigikogu liiget. Seega eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE).

Eelnõuga sooviti muuta psühhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmine isiku enda soovil või teadval nõusolekul. Õigus saada psühhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks ühiskonnas.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et praktikas käib raviprotsessi kaasamine nii laste, kui ka täiskasvanute puhul üsna loomulikult – arvestades patsiendi soove, asjaolusid ja haigusseisundit. Valdavalt selles osas probleeme pole ning eriregulatsiooni see ei vaja. Eelnõuga sooviti tagada abi kõigile, kelle seisund on tahtest olenematu ravi vääriline. Samuti neile, kes on oma raviga või käsitlusega nõus, seejuures alaealiste puhul nemad ise, kui ka vanemad. Eeltoodud moodustavad kogu patsientuurist lõviosa. Seaduse § 3 kitsaskoht on aga üksikjuhtudel, kui alaealine isik tahab abi, vajab abi, teda saab ravida, kuid aga tema seaduslik esindaja pole nõus. Problemaatilised on juhtumid, kui vanem ei pea põhjendatuks nooruki pöördumist, samas tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamise tingimused ei ole täidetud.

Läbirääkimistel võttis sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 70 ja vastu 16 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ning see langes menetlusest välja.

Istung lõppes 11. märtsil kell 5.06.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside