Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil andis riigikontrolör Janar Holm ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.–2020. aastal. Riigikontrolli fookuses oli inimeste jaoks esmatähtsate teenuste regionaalne vaade.

„Vaatasime, mis ootab meid ees juba lähima kümne aasta jooksul. Kes meid Eestis lähitulevikus ravib, kes õpetab ja kes hoiab korda ja päästab? Kas meil on praegu ja tulevikus piisavalt perearste, politseinikke, päästjaid, õpetajaid?“ kõneles Riigikontrolör Janar Holm.

Riigikontrolör tõdes, et me oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt inimestele tunnistada: kõikjal riigis harjumuspäraselt ühtlaselt ja ühetaoliselt kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu.

„Ühetaolist kättesaadavust ei ole ammu enam võimalik tagada ja selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid selgelt ka inimeste puudus. Täitmata ametikohtade arv võtmetähtsusega erialadel kasvab, inimesi, kes võiksid neid töökohti täita, ei paista ka kuskilt tulevat,“ möönis Holm. Ta tõi näiteks, et pensionile mineku õigus või selle lähenemine puudutab lisaks perearstidele ka ligi pooli Hiiumaa õpetajaid, politseinikke ja päästjaid. Sama olukord on ka Läänemaa perearstide, õpetajate ja politseinikega. Lääne-Virumaal, Võrumaal ja Jõgevamaal on juba pensioniõiguslikud või jõuab viie kuni kümne aasta jooksul selleni kaks kolmandikku perearstidest.

Holmi sõnul on küsimus noorte spetsialistide väheses osakaalus ja ebapiisavas järelkasvus. Ta viitas, et käsitletud valdkondadest kõige probleemsema puhul, perearstiabi valdkonnas, ei soovi kümme aastat kestva perearstiõppe lõpetajad sageli töötada mujal kui Tallinnas, Tartus või Ida-Virumaal.

Riigikontrolli ülevaatest selgub, et väga suur puudus on aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste õpetajatest. Politseiametnikke on veel enam-vähem vajalikul hulgal, kuid päästjaid napib paiguti juba praegu. „Rahvastik vananeb, noorte osakaal väheneb ning nende vähestegi noorte erialaeelistuste hulgas ei ole esmateenuste ametirühmad,“ kõneles Holm. „Inimesi lihtsalt ei ole ja samal viisil esmatähtsate teenuste osutamist ei ole võimalik jätkata.“

Kokkuvõtteks on Holmi sõnul oluline, et meid ees ootavasse uude normaalsusesse liikumine toimuks juhitult, tagades kõikidele inimestele esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavuse kokkulepitud tasemel, mitte juhuslikult, mitte nii, kus mõned inimesed võivad ilma jääda isegi hädavajalikest teenustest.

Kõiges selles tuleks tema sõnul näha ka võimalust, mitte ainult probleeme. „Eesti ise ei ole ühetaoline, vaid kirju nii vajadustes, võimalustest kui probleemides. Erinevad vajadused nõuavadki erinevaid lahendusi, vajalikul miinimumtasemel teenusekriteeriumid tuleb uuesti avalikult läbi arutada ja kokku leppida,“ ütles Holm ja rõhutas, et inimeste vaim tuleb paratamatult muudatusteks valmis panna.

Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et lähiaegadel tuleb teha rahastamisvalikud mahus, millele minevikus vastet ei ole ja mis puudutavad Euroopa Liidu tõukefondide, majanduse taaskäivitamise rahastuse toetust ja laenu, õiglase ülemineku fondi ning kliima- ja energiapoliitikameetmete ettepanekut CO2 kvoodi müügitulu ja moderniseerimisfondi kasutuse kohta. „Oleme hetkes, kus meil on üle 10 miljardi euro tõukeraha, pluss veel oma laenuvõimalused, millega on võimalik teha väga sisukaid reforme, väga suure mõjuga otsuseid. See ei ole ainult võimalus, vaid eelkõige vastutus,“ ütles Holm. „Suur hulk lisanduvat raha ei tähenda automaatselt kuldset tulevikku, vaid ebamõistliku kasutamise korral ainulaadse võimaluse luhtalaskmist või halvimal juhul isegi allakäiku võrreldes teiste riikidega.“ Tema sõnul on oluline, et Riigikogu oleks sedavõrd kaalukate otsuste tegemisel nõudlik eestvedaja, tagades sisuka avaliku debati ning valikute arusaadavuse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Ivari Padar (SDE), Peeter Ernits (EKRE) ja  Aivar Kokk (I).

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõuga (259 SE) tehakse seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.

Eelnõus sätestatud seaduste muudatused puudutavad rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse staatust ja eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavust ning teistele asutustele info jagamisel õiguskindluse tagamist. Lisaks täpsustatakse eelnõuga enne 1. jaanuari 2021 sõlmitavate lepingute ja haldusaktide allkirjastamise õigust.

Eelnõu eesmärk on tagada rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse infovahetus ja koostöö teiste asutustega Eestis ja välismaal võimalikult sarnastel alustel nagu see on senini toimunud, mil rahapesu andmebüroo on olnud Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus.

Esimese lugemise läbis 15 eelnõu:

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (247 OE).

Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Aruande kohaselt  olid riigi 2019. aasta tulud 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

  1. aasta 31. detsembri seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd (RE) ja Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõus on kahte liiki muudatused. Need on seotud Konkurentsiameti täiendate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu (261 SE).

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi vastavale määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Põhimõttelisi muudatusi asutuste töökorralduses see kaasa ei too. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus seonduvalt ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Muudatused, mis on seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määrusega jõustuvad 2020. aasta 19. detsembril. Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud muudatus jõustub üldises korras.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõuga (275 SE) luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatud isikuid.

Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.

Muudatuse tulemusena kaob Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti vähenevad arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (263 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (264 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2021. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (265 OE).

Eelnõuga pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu näeb samuti ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni viie kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (266 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2021. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (267 OE).

Eelnõuga piekndatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (268 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vajaduse korral kuni 70 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ja kuni 200 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (269 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (270 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2021. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 40 kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (271 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (273 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (274 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada kuni kuut kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja (I).

Istung lõppes kell 18.31.

Fotod. (Erik Peinar, Riigikogu)

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida võimalusel intervjueeritavaga distantsi.

Täname mõistva suhtumise eest!

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside