Riigikogu sai tänasel istungil riigikontrolör Janar Holmilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal.

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et Eesti on rikkam kui kunagi varem. „Tänavu on Eesti elu edendamiseks Riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi. See on olnud erakordne areng,“ tõi riigikontrolör välja.

Holm kinnitas rahandusministri sõnu, et see raha on raamatupidamises korralikult arvel ning mullused riigi majandustehingud olid olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega. Riigikontrolöri sõnul on selgelt näha, et tsentraliseerimine on riigi raamatupidamise tasemele väga hästi mõjunud. „Jah, kindlasti on meie ühiste maksumiljardite kohta hea teada, et paberid on korras ja rehkendus on õige. Aga keerulisemad on lood selle mõistmisega, millele ja miks riik raha kulutab ning kuidas see Eesti arengut mõjutab,“ märkis Holm.

Riigikontrolöri sõnul on iga-aastane riigieelarve seadus järjest vähem arusaadav ja informatiivne. „Probleem on ka seletuskirja sisu ja selles toodud teabe ebaühtlane kvaliteet,“ ütles Holm. Ta tõi välja, et riigieelarve seaduse ja seletuskirja arusaadavusega seondub ka küsimus, kuidas saaks Riigikogu, mis peaks olema riigi strateegiliste arutelude keskpunkt, osaleda riigieelarve kui riigi aasta tähtsaima strateegilise dokumendi koostamises.

Riigikontrolör ütles, et majandusaasta koondaruande osaks olevas tegevusaruandes on küll kirjas valdkonna olulisemad arengud, indikaatorite väärtuste muutused ning riigi algatused, tegevused ja initsiatiivid, kuid samal ajal ei ole need kuigivõrd seotud raha ega inimestega.

Holmi sõnul oleks mõistlik vaadata üle kogu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ja ka aruandluse ajakava. Riigikontrolöri sõnul vajaks uuesti läbimõtlemist ka Riigikogu vajadusi silmas pidades riigi majandusaasta koondaruande praeguse infoesituse mõttekus ning ka Riigikontrolli tegevus finantsauditite valdkonnas.

„On märkimisväärne, et riigieelarve tulud on kümne aastaga kasvanud suisa 66 protsenti. Raha on kõvasti juurde tulnud, kuid üksnes rahaga siiski riiki ei juhita ja muresid ei lahendata,“ ütles Holm. Riigikontrolör tõi välja, et tänavuses Riigikontrolli aastaülevaates ongi käsitletud mitut inimesi otseselt puudutavat probleemi, mis ootavad süsteemset lahendust.

Holm tõi välja, et Eesti riik sõltub Euroopa Liidu toetustest, mis hakkavad aga vähenema. „Riigikontroll on soovitanud aegsasti toetuste vähenemiseks valmis olla ja koostada vastav aja- ning tegevuskava,“ ütles riigikontrolör.

Samuti peatus Holm oma ettekandes riigireformil ja sellel, mida inimesed riigireformilt ootavad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Enn Meri Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (649 SE) järgi saavad hoolekandeasutuses elavad isikud abivahendeid osta ja üürida samasuguse soodustusega kui kodus elavad inimesed.

Seni oli hoolekandeasutuses viibiv isik võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest seadus ei võimaldanud tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. Kehtinud seaduse järgi tagati hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitte mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul. Vastuvõetud seaduse järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.

Seaduse algatamise ajendiks oli õiguskantsler Ülle Madise ettepanek viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

Seaduse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteetaristu juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteetaristu toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Atmosfääriõhu kaitse seadust muudetakse seoses asjaoluga, et 1. jaanuarist 2017 jõustunud määrus (EL) 2016/1628  kohustab liikmesriike määrama pädevad asutused, kelle ülesandeks on väljaspool teid kasutatavate masinate sisepõlemismootorite sealhulgas vedurimootorite tüübikinnituse andmine ja turujärelevalve tegemine. Kuna tüübikinnituse protseduuridega kaasnevad Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 1. jaanuarist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) täiendavad kulutused, muudetakse ka riigilõivuseadust.

Seaduse poolt hääletas 67 Riigikogu liiget ja vastu oli 5 liiget.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadusega (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 63 Riigikogu liiget ja vastu oli 5 liiget.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega (695 SE) muudetakse seniste vahendite jaotust, mis ei muuda riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Eelarvele esitati esialgu 53 muudatust. Kolmandaks lugemiseks esitati eelarvele veel 29 muudatust.

Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget ja erapooletuid liikmeid oli 12.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (699 SE) tahetakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek koondab koostöös Rahandusministeeriumiga ettevalmistatud tehnilisemaid muudatusi. Teise muudatusettepanekuga täpsustatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul dokumentide vormistamise korda relvajõudude õhusõidukite tankimisel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Peeter Ernits ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE).

Ebaaus konkurents on kehtiva konkurentsiseaduse 7. peatüki tähenduses kõlvatu konkurents. Eelnõu eraldab kõlvatu konkurentsi regulatsiooni konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi, korrigeerib keeleliselt kõlvatu konkurentsi terminit selliselt, et see ühtiks selle ingliskeelse vastega ning võtab Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse vastava direktiivi.

Eelnõu ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ning avaldamise. Eelnõu kehtestab ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning õiguse nõuda mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ka deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul.

Lisaks taastab eelnõu karistusõigusliku vastutuse kohtumenetluses teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamisele ning laiendab tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise regulatsiooni tagatise vastu viisil, et põhjendatud juhtudel peab hageja hagi tagamisel maksma tagatise peale kostja ka kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju ulatuses.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek tagab õigusselguse kohtuistungi avalikkuse piiramisel (kinnine kohtuistung) või asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidmise kohustuse seadmisel ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik, tuleb need kohtu otsustused vormistada põhistatud määrusena (s.t mitte protokollilise määrusena), mis on määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatavad. Seoses viimati nimetatuga on vajalik kehtetuks tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 385 punkt 1, mis on seni välistanud kohtuistungi avalikkuse piiramise määruse vaidlustamise. Samuti tuleb kriminaalmenetluse seadustiku § 408 lõikes 5 sätestada, et mõlemad kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12 nimetatud määrused (nii lõige 2 kui lõige 41) jõustuvad nende tegemisest, et tagada asjassepuutuvate andmete saladuses hoidmine ka määruskaebuse esitamise tähtaja (15 päeva) vältel ja võimaliku määruskaebuse menetlemise ajal. Sellisel juhul ei takista võimalik määruskaebuse esitamine kriminaalasja edasist menetlemist.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise üheksa eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Eelnõu muudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Eelnõu muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) eesmärk on luua võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilase suhtes, kelle kasutuses on koolis keelatud ese. Kool saab õiguse õpilast ja tema esemeid vaatlemise ja kompimise teel kontrollida ning loa õpilase kappi vaadata.

Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese.

Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet: esiteks selliste esemete ja ainete kooli hoiule võtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele. Eelnõu kohaselt on lubatud õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel, samuti õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Heidy Purga Reformierakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga (726 SE) kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga (730 SE) kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga (727 SE) kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõuga (728 SE) kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Istung lõppes kell 21.49.

Fotod.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201811141400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]