Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna Riigikogule ülevaate “Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018” elluviimise kohta käesoleval aastal.

Urmas Reinsalu märkis, et Eestis kehtis 1. jaanuari seisuga 379 seadust ja sellest ajast peale on muudetud kokku 237 seadust. „Seadusmuudatuste arv ei anna aga teavet muudatuste sisu ega vajalikkuse kohta. Seepärast ongi Vabariigi Valitsus Justiitsministeeriumi eestvedamisel keskendunud sellele, et seadusloome varases ehk väljatöötamiskavatsuse etapis toimuks avalik arutelu ja analüüsitaks kerkinud probleemide lahendusviise ning küsitaks, kas probleemi on võimalik lahendada ka seadust muutmata,“ ütles minister.

Minister rääkis, et õiguspoliitika arengusuundade järgi peab kavandatav seadus olema mõjus ja selleks tuleb mõjusid hinnata. „Justiitsministeerium on valitsuse õigusloomeprotsessi ja eelnõude kvaliteedi eest vastutava asutusena aastaid arendanud mõjude hindamise süsteemi – nii kontrolli kui ka koolitamise ja rahvusvahelise koostöö abil,“ märkis Reinsalu.

Samuti tähtsustas ta tegevust Euroopa Liidu suunal. „Pool sellest õigusloome mahust, suures plaanis, mis siia parlamenti jõuab, on tegelikult Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine. Ja see teema, millised on Euroopa Liidu õiguspoliitilised valikud õigusloome kvaliteedi vallas, on ka meie jaoks Justiitsministeeriumi vallas eesistumisel oluliseks nurgakiviks,“ ütles Reinsalu. Minister tõi välja, et Eesti üks prioriteete eesistumise raames on olnud hea õigusloome ja selle rakendamine digiühiskonnas.

Reinsalu peatus oma kõnes ka eelnõudega seotud keeleküsimustel ja tähtsustas head õiguskeele kasutust.

Minister avaldas lootust, et uued õigusloome arengusuunad sünnivad heas koostöös ja kaasamises, nii Eesti avalikkusega, kõigi poliitiliste saadikurühmadega kui ka Riigikogu valdkonnakomisjonidega.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ning Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist.

Fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad õigusloome protsesside ja kvaliteedi kohta.

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seadus (382 SE) sisaldab uut terviklikku kaasajastatud regulatsiooni. Seadus sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri pidamise, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise, isikukoodi andmise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu tagamise ning nende tegevuste üle järelevalve teostamise korra.

Olulise muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed.

Seadus lühendab elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Seadusega tehakse ka mitmeid muudatusi registri pidamise osas. Juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest. Juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste menetlemiseks luuakse uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.

Seaduse poolt hääletas 85 saadikut.

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 76 täiendamise seadus (481 SE) näeb ette meetme, et kindlustada ravimite järjepidev kättesaadavus Eesti patsientidele. Seadus mõjutab ja motiveerib tegelikkuses ravimi müügiloa hoidjaid oma müügiloaga ravimeid Eestis turustama.

Seaduse poolt hääletas 83 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seadus (487 SE) viib seadusesse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on seotud uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon, mis küsib ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Seaduse poolt hääletas 77 saadikut ja vastu oli 7 saadikut.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadusega (465 SE) täpsustatakse kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmist läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur, mille kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu avalikustama 30 000 eurot ületavad kalamajandusliku riigiabi andmised Euroopa Komisjoni asjaomasel veebilehel.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) esitama  kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmed konkurentsiseaduse alusel peetavale riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist.

Seaduse poolt hääletas 83 saadikut.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201710251400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside