Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Justiitsminister Maris Lauri ütles Riigikogu tänasel istungil õigusloomepoliitika põhialuste elluviimisest 2021. aastal ülevaadet andes, et viimased aastad on esile tõstnud vajaduse, et õigusloome oleks paindlik ja tulevikku vaatav.

„Mitte kunagi varem ei ole iseseisvuse taastanud Eesti riigina pidanud silmitsi seisma nii kiiresti areneva ja pikalt kestva kriisiga, nagu seda on olnud kaks aastat kestnud viiruskriis. Lisame eelmise aasta teisest poolest kiiresti tõusnud energia hinnad ja praeguse Putini algatatud sõja Euroopas. Ärgem unustagem ka rohepööret, mis eeldab olulisi muutusi väga paljudes valdkondades ja inimeste käitumises. See kõik avaldab mõju ka õigusloomele,“ ütles Lauri. „Õigusloome peab olema piisavalt paindlik, et riik saaks tõhusalt reageerida ühiskonnaelus või väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Samas peab see olema piisavalt ettenähtav ja stabiilne, et säilitada ja suurendada usaldust riigi tegevuse vastu. Kahe vastandliku põhimõtte tasakaalustamiseks peab olema tarkust, järjepidevust ja vahel ka jonni.“

Eelmisel aastal Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud 109 eelnõust nähtub Lauri sõnul, et valdavalt on nende normitehniline kvaliteet hea, kuid 11 protsenti eelnõudest on ulatuslike normitehniliste puudustega. „Seega, nendest andmetest võib järeldada, et valdavalt probleemi normitehnilise korrektsusega ei ole, kuid ka 11 protsenti on liiga palju ja selle osakaalu vähendamisega tuleb kindlasti tegeleda,“ toonitas minister.

Lauri sõnul nähakse õigusloomes ühe väljakutsena eesmärki, et seletuskirjades oleks senisest enam ja süsteemsemalt esitatud eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs, mis on oluline infoallikas seaduse rakendajatele. „Tehnoloogia kiire areng, kuid ka kriisid nõuavad põhiseaduspärasuse järgimist ja kaalumist järjest enam,“ lausus minister. Ta rääkis ka väljatöötamiskavatsuse kohustusest, mida vahel peetakse liigseks bürokraatiaks. Lauri sõnul on aga hea, kui põhimõttelised vaidlused on peetud varakult, mistõttu otsib Justiitsministeerium lahendusi, kuidas VTK koostamise kohustust senisest rohkem ja sisukamalt täidetaks.

Mõjuanalüüsidest rääkides ütles Lauri, et oluline on tagada, et need oleks senisest enam andmetega toetatud, koostamisse oleks kaasatud huvirühmad, halduskoormus oleks põhjalikumalt hinnatud ning olulise mõjuga muudatuste puhul oleks kavandatud ka järelhindamine. „Iga regulatsiooni mõjusust saabki kõige täpsemalt hinnata tagantjärele,“ nentis ta. Minister märkis, et õigusloomepoliitika põhialuste järgi on seatud eesmärk, et järelhindamise osakaal peab kasvama, ent osutas, et see pole iga eelnõu puhul vajalik ega mõttekas. Lauri sõnul on põhialustes sätestatud kohustus kavandada järelhindamine juhul, kui seaduseelnõu puhul on jäänud väljatöötamiskavatsus kiireloomulisuse tõttu koostamata.

Kokkuvõtteks ütles minister, et õigusloome kvaliteedi tagamine on keeruline ülesanne ja selle õnnestumise eelduseks on, et kvaliteeti puudutavate teemadega tegeldakse süsteemselt ja pidevalt. „See on kõigi õigusloomeprotsessis osalejate ühine ülesanne ja lõpptulemus sõltub sellest, kuivõrd igaüks meist hea õigusloome põhimõtteid päriselt kokkulepitud viisil jälgib. Sellest sõltub ei rohkem ega vähem kui õigusriigi tugevus,“ lausus Lauri.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Jürgenson (K), Anti Poolamets (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Urmas Reinsalu (I) ja Hanno Pevkur (RE).

Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seadusega (472 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu.

Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus.

Seadusega reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Maailmas oli Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel 2020. aastal 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus (495 SE) näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.

Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.

Seadus näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Ivari Padar.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (490 SE) viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.

Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muu hulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest.

Direktiivi ülevõtmiseks on vaja kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Sven Sester.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60 ja vastu 17 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi 1. aprillil jõustuva regulatsiooni täpsustusi.

Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui ka täitemenetluse ajal, ent mitte pankrotimenetluse ajal.

Eelnõuga luuakse võimalus teha vanematele, kelle laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, proaktiivselt riigipoolne perehüvitiste pakkumus, et vanemad ei peaks emotsionaalselt keerulisel ajal tegelema sünnitoetuse ja vanemahüvitise taotlemisega. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, tagatakse eelnõuga õigus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva, ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Ka isadel ning töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 päeva pärast sündi.

Teise lugemise käigus tehtud muudatustega jäeti Isamaa fraktsiooni ettepanekul eelnõust välja sõnad „registreeritud elukaaslane“. Menetluse käigus tehti eelnõusse teisigi muudatusi, näiteks tagatakse, et ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ema vanemahüvitisele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Heiki Hepner (I) ja Õnne Pillak (RE).

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi. Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele. Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE).

28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust.

Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.

Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla.

Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.

Üht otsust ei võetud vastu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (515 OE) sooviti esitada valitsusele plaan, kuidas kaitsta inimesi kõrgete elektri- , maagaasi- ja küttearvete eest ning kuidas kõrget hinda kompenseerida.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Aivar Kokk.

Otsuse eelnõu poolt hääletas 37 ja vastu 27 Riigikogu liiget. Kuna otsus vajas vastuvõtmiseks Riigikogu häälteenamust, siis jäi see vastu võtmata.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Isamaa fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (500 SE) nägi ette sätestada seadusega ministeeriumite paiknemise asukohad, mida saaks muuta üksnes läbi parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatuse.

Läbirääkimistel võtsid Isamaa fraktsiooni nimel sõna Üllar Saaremäe ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Kalle Grünthal.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 36 ja vastu 13 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 19.26.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside