Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogule andis täna ülevaate 2019.–2020. aasta tegevusest õiguskantsler Ülle Madise, kes tunnustas Riigikogu arvukate kiirete seaduseparanduste eest, mis lahendasid hulga inimlikke probleeme.

Õiguskantsler sõnas aastaülevaates, et tal on hea meel on selle üle, et meie põhiseadus näeb ette väikeriigile kohase säästliku, tulemusliku ja kiire põhiseaduslikkuse järelevalve korra. Ta ütles, et meie süsteem – erinevalt paljudest teistest – näeb ette, et volikogu, Riigikogu, minister või Vabariigi Valitsus, kes võis põhiseaduse täitmisel vea teha, saab esmalt selle vaikselt ära parandada. „Enamasti nii lähebki ja täiendav pinge ühiskonnas jääb olemata, asjad saavad korda, inimeste õigusi ei rikuta. Kui aga mõni vaidlus jõuab Riigikohtusse, siis ka see on riigielu täiesti normaalne käik,“ märkis Madise.

Ülevaateaastal tuli õiguskantslerile palju kaebusi, mille põhjusi on Madise sõnul muud moodi raske seletada, kui et meelest on ära läinud roll rahvateenijana. Ta lisas, et üldistus ei ole õiglane, sest tuleb osata tunnustada neid ametnikke ja poliitikuid, kes on olnud valmis pingutama, vigu parandama, töökorraldust muutma.

Õiguskantsler tänas oma ettekandes Riigikogu nende arvukate seaduseparanduste eest, mis tema sõnul avalikkuse tähelepanu võib-olla ei pälvinud, aga hulk inimlikke probleeme sai hea lahenduse.

Madise rääkis, et detsembris rahuldas Riigikohus õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste süsteemitus ja inimeste hätta jätmine, kuid rehkenduse teine ja keerukam pool seisab ees. „Ehk 79 vallas ja linnas – kuidas planeerida eelarvesse selle abi tagamine ja kust leida inimesed, kes hästi ja inimlikult abivajajaid toetaks? Küll oleks hea, kui sellest saaks kohalike valimiste üks oluline teema.“

Ülevaate lõpus rääkis Madise, et õiguskantsleri keskset ülesannet – põhiseaduslikkuse järelevalvet – toestavad ombudsmani, lasteombudsmani, inimeste julma kohtlemise vastase asutuse, jälitustegevust läbi viivate asutuste kontrollija, inimõiguste asutuse ja puuetega inimeste õiguste edendaja rollid. Tema sõnul nende töö maht kasvas, kuid ametkond ei paisunud. „Head kolleegid pidasid vapralt vastu, nii nagu suur osa ühiskonnast siin kevadel ka kodukontoris õpetaja ja kokaameti kõrvalt, näpistades tööks vajalikku aega öötundidest ja nädalavahetustest. Suur aitäh neile! Ma arvan, et sellest oli Eestile ja meie inimestele väga palju kasu,“ ütles Madise.

Õiguskantsler vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Siim Pohlak (EKRE), Helmen Kütt (SDE) ja Mihhail Lotman (I).

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) viiakse seadus kooskõlla põhiseadusega ja luuakse regulatsioon, mis võimaldab väärteo tõttu vahetult kahju saanud või vahetult tervisekahjustuse saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega. Kehtiv regulatsioon takistab väärteo tõttu kahju saanud isikutel oma õigusi piisava efektiivsusega kaitsta.

Muudatus võimaldab väärteo tõttu vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isikul ja tema esindajal tutvuda pärast väärteoasja lahendamist väärteoasjas tehtud lahendi kõrval ka väärteotoimikuga. Muudatus hõlmab lisaks väärteo tõttu vahetult varalist kahju saanud isikutele ka neid isikuid, kellel on otseselt väärteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, sest nt liiklusõnnetuste puhul esineb vahel olukordi, kus ainsaks kahjuks ongi tervisekahjustus. Isikute ringi on piiritletud vahetult varalise kahju või vahetult tervisekahjustuse saanud isikutega selleks, et vältida vaidlusi moraalse kahju osas, mis väärteomenetluses üldreeglina ka võimalik ei tohiks olla.

Muudatus annab võimaluse kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte ja kas on võimalik saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamise osas kohut koormamata. Vastasel korral peaks väärteo tagajärjel vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isik ja tema esindaja kõigepealt pöörduma kohtusse, kes siis saaks väärteotoimiku kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.

Esimese lugemise läbis ka õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE), millega muudetakse väärteomenetluses rakendatava lühimenetluse menetlusliiki, et isiku käitumise mõjutamiseks oleks rahalise trahvi kõrval võimalik kohaldada alternatiivseid mõjutusmeetmeid.

Eelnõuga sätestatakse võimalus kohaldada rahunemispeatust kui mõjutusmeedet. Meede on mõeldud mõjutama neid, kes on ületanud lubatud piirkiirust kuni 20 km/h. Selle meetme kasutuselevõtuga antakse kohtuvälisele menetlejale võimalus suunata isik pärast tema sõiduki peatamist vastavale alale kindlaksmääratud ajaks ootama sõidu jätkamist.

Seletuskirja kohaselt on eelnõus esmaseks mõjutusmeetmeks valitud liiklusega seotud alternatiivse mõjutustegevuse hulka kuuluv meede seepärast, et liiklusrikkumiste hulk on endiselt suur ning just esimese ja olemuselt vähem riivava rikkumise korral on tähtis sellele reageerida võimalikult mõjusal viisil. Rahunemispeatusega luuakse seega veel üks võimalus mõjutada isiku liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist juba varases staadiumis, mil isiku toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile asjakohast tähelepanu pöörata.

Istungi stenogramm

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside