Riigikogu kuulas ära justiitsministri ettekande kriminaalpoliitika põhialuste elluviimise kohta ja võttis vastu kolm seadust.

Justiitsminister Lea Danilson-Järgi ettekanne „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest andis ülevaate kriminaalpoliitika põhialuste 2030 täitmisest viimastel aastatel.

Danilson-Järg tõdes algatuseks, et arusaadavatel põhjustel ei olnud kuritegevus ega kriminaalpoliitika 2022. aastal riiklikus mõttes kõige aktuaalsemate probleemide hulgas, sest peamisteks muredeks on olnud hoopis elukalliduse tõus ja rahvusvaheline julgeolekupoliitiline olukord. Põhjuseks on kindlasti ka see, et kriminaalpoliitikas ongi Eestis asjad üldjoontes kontrolli all erinevalt näiteks meie Põhjanaabritest, kes on suures hädas kasvava vägivalla ja organiseeritud kuritegevusega.

„Olukord Eestis oli mullu isegi veidi parem kui üle-eelmisel aastal – kuritegevuse tase veidi langes, noorte kuritegevus vähenes, vangide arv samuti. Inimeste subjektiivne turvatunne küll pisut langes, aga see peegeldab ilmselt üldisemalt ebakindla olukorra mõju. Eelmise aasta lõpus tehtud elanike küsitlus näitab, et 71% inimestest tundis end oma kodukandis pimedas turvaliselt, mida on 4% vähem kui aasta varem,“ ütles justiitsminister.

Tema sõnul ei jätnud mõistagi puudutamata kriminaalpoliitika valdkonda Ukraina sõda. „Valitsus võttis märtsis vastu sanktsiooni seoses rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning kehtestas keelu liituda Venemaa või Valgevene relvajõudude või relvastatud üksustega või neid abistada,“ selgitas minister. Ta lisas, et   töötasime väga kiiresti välja ka eelnõu, millega keelustati vaenuliku sümboolika avalik presenteerimine. „Tänaseks on juba mitu inimest agressorvägede toetamise eest süüdi mõistetud, kusjuures üks neist üritas Vene armeele droone osta. Need droonid konfiskeeriti ning anti tasuta üle Ukraina vägedele. Ilma väljatöötatud eelnõudeta ei oleks see võimalik olnud,“ märkis minister.

Danilson-Järgi sõnul sai eelmisel aastal oluline samm tehtud ennetuse suunas, et me peaks vähem tegelema tagajärgedega. „Ennetusega tegelemine on raskem, ebamäärasem, tagajärgede eest karistamine on justkui lihtsam. Aga ennetamine säästab elusid ja on lõppkokkuvõttes riigile ja ühiskonnale odavam,“ selgitas minister. Ta märkis, et liitsime riskikäitumise ennetuse paremaks koordineerimiseks kolm valitsuskomisjoni, kes teineteise kõrval tegutsesid paralleelselt aastaid. Need olid lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon. Rääkimata sellest, et nendes komisjonide liikmeks olid samad ministrid, oli nende kõigi eesmärk ennetada riskikäitumist. 2022. aastast on need ühendatud ennetusnõukoguks. Nõukogu on nõuandjaks valitsusele ennetuse prioriteetide kokkuleppimisel, aga oluline roll on ka tegevuste ühisosa leidmisel.

Kriminaalpoliitika, ennekõike vanglate ja kriminaalhoolduse üks peamisi eesmärke on õigusrikkujate taasühiskonnastamine. „Jah, ka karistamine, aga alati peame mõtlema, mis saab peale karistust,“ toonitas justiitsminister.

Justiitsminister ütles, kõneldes IT valdkonnast, et eelmisel aastal registreeriti arvutikuritegusid vähem kui aasta tagasi ligi 25%. Selline arvutikuritegude vähenemine on esmakordne viimase kümnendi jooksul. Ennekõike vähenes arvutikelmuste arv, aga vähem oli ka teisi arvutikuritegusid. „Loodetavasti on see märk sellest, et lisaks politsei ja prokuratuuri heale tööle on vilja kandnud ka teavitustöö ning inimesed on ettevaatlikumad ja oskavad pettuse ohvriks lengemist vältida,“ ütles Danilson-Järg.

Minister ütles kokkuvõtteks, et 2022 oli tegus aasta, mille käigus sai astutud mitmeid olulisi samme kriminaalpoliitika põhialustes toodud eesmärkide suunas.

„Käesoleval, 2023. aastal oleme justiitsministeeriumis seadnud prioriteediks ennetada perevägivalda, kus on sageli segunenud füüsiline ja vaimne vägivald. Samuti on prioriteediks muuta kriminaalmenetlus ja seda toetavad tegevused senisest tõhusamaks ja kiiremaks. Analüüsi ja ettepanekuid selleks tutvustan lähinädalatel ka valitsusele,“ selgitas minister.

Justiitsminister Lea Danilson-Järgi ettekande tekst.

Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri (RE).

Kolmandal lugemisel võeti vastu üks seadus

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (684 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga, millest kahe puhul on puudujäägid toodud välja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes.

Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. seadusega täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alalise elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 ja loovutamise laiendamisel 30 päeva. Seadusega täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise, selle laiendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimist ning täiendatakse üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid humanitaarsete kaalutlustega. Kehtivas õiguses on alusena kitsalt välja toodud vaid oht inimese elule.

Lisaks nähakse kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga ehk ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitleva lepingu ning ELi ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga seoses kriminaalmenetluse seadustikus ette rakendussäte.

Seaduse vastuvõtmist toetas 75 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Teisel lugemisel võeti vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud kaks seadust

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse (665 SE) eesmärk on vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist ning võtta üle ELi vastav direktiiv.

Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, samuti inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale.

Seaduse järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.

Seadusega nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Seadusega täpsustatakse ka ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb sellistest joogipudelitest liigiti koguda 90 protsenti. Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.

Ettekande tegi keskkonnaminister Madis Kallas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar (K), Martin Helme (EKRE), Toomas Jürgenstein (SDE), Jürgen Ligi (RE), Andres Metsoja (I), Mihhail Stalnuhhin, Peeter Ernits (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja vastu oli 20 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (410 SE) eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.

Seadusega ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, et luua regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Kehtivad salastatud teabe töötlemise nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral. Eelnevast lähtudes ajakohastatakse salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega. Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmise ning olemikontrolliga seonduv.

Seadusega laiendatakse teabeloojate otsustuspädevust teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel ja salastamistähtaja pikendamisel. Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab jätkuvalt sellise riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

Samuti muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele.

Ettekande tegi justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K), Henn Põlluaas (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja vastu oli 15 Riigikogu liiget.

Vabas mikrofonis võttis sõna Tarmo Kruusimäe.

Istung lõppes kell 17.48.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]