Justiitsminister Urmas Reinsalu andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundadest. Justiitsministeeriumi eelmise aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2016. aastaga vähenes Eestis registreeritud kuritegude arv seitse protsenti.

Reinsalu sõnas, et üldpilt on positiivne, registreeritud kuritegevus on languses, ent siiski tuleb säilitada kriitiline meel. „Kriminaalpoliitika eesmärk kuritegevuse ohjeldamisel on suunatud korduvkuritegevuse ehk retsidiivse kuritegevuse vähendamisele,“ ütles Reinsalu.

Justiitsminister rõhutas oma ettekandes, et kriminaalpoliitika keskmes peab olema ohver. „Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitse süsteemi vastu, vähendab kannatusi ja leevendab  kuriteoga tekitatud kahju,“ lisas Reinsalu.

Ehkki registreeritud kuritegude arv langeb mitmendat aastat järjest, peab sellgeipoolest inimeste turvatunde tagamiseks astuma sisulisi samme. Reinsalu sõnas, „et ühiskonda tuleb kaitsta kõige ohtlikemate kurjategijate eest. Ohtlikud kuriteod mõjutavad inimeste turvatunnet“. Ohtlikele kalduvuskurjategijatele tuleb teistest erinevalt läheneda ja ettevalmistamisel on kalduvuskurjategijate kohtlemist puudutav eelnõu.

Reinsalu tõi oma ettekandes välja mitmed muudatused, mis kriminaalpoliitikat mõjutavad. „Mullu jõustus karistusseadustiku muudatus, millega karmistati roolijoodikute kohtlemist. Seadus ei karmistanud üksnes karistust korduvalt purjuspäi kuriteo toimepaneku eest, vaid laiendas ka võimalusi pakkuda alkoholiprobleemiga juhtidele abi,“ ütles Reinsalu. Joobes sõidukijuhtide koguarv vähenes mullu üheksa protsenti.

Samuti peatus justiitsminister oma kõnes perevägivallal. Ta tõi välja, et iga kümnes registreeritud kuritegu on  seotud perevägivallaga. Ministri sõnul on murettekitav asjaolu, et kõigest iga kümnes perevägivalla ohver pöördub politseisse. Ta rõhutas, et ükski perevägivallaohver ei tohi jääda üksi ning ohvril on võimalik saada riigilt tuge.

Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Raivo Aeg toonitas, et senisest rohkem on vaja tähelepanu pöörata kuriteoennetusele ja õigusrikkujate taasühiskonnastamisele.

Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel rõhutas, et justiitssüsteem peab seadma esikohale kuriteoohvri ja tema õigused, samuti tuleb jätkuvalt tegeleda perevägivalla vähendamisega.
Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsioonist keskendus oma sõnavõtus perevägivallale ning kohtueelse menetluse teemadele.

Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist peatus abipolitseinike tegevuse rahastamise küsimusel. Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist rõhutas vajadust suunata senisest rohkem ressursse  korruptsiooni ohjeldamiseks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Mart Helme arvates tuleks vaadata kuritegevuse statistikast kaugemale ning põhjalikumalt analüüsida, mis tegelikult peitub numbrite taga.

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti riigikogus heaks 2010. aastal. Käesoleval aastal valmistab justiitsministeerium ette uusi kriminaalpoliitika põhialuseid kuni aastani 2025. Kuritegevuse statistikaga saab tutvuda siin.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Triinu Põdramägi
631 6592
[email protected]
päringud:[email protected]