Riigikogule täna kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohandamise kohta ülevaate andnud Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles, et Eesti kohtusüsteem paistab nii Euroopa kui ka maailma mastaabis silma ühe kiirema ja digitaliseerituma menetlusega.

Kõve rõhutas, et õigusemõistmine toimib Eestis jätkuvalt korrakohaselt: tagatud on aus ja objektiive õigusemõistmine, kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul, inimeste vaba juurdepääs õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse. „Nii Euroopa kui ka maailma mastaabis paistab Eesti kohtusüsteem silma ühe kiirema ja digitaliseerituma menetlusega,“ ütles Kõve. Ta rääkis, et vaatamata mõnele üksikule kohtuasjale, kus on tekkinud probleem menetlusaja või avalikkuse ligipääsuga kohtuasja materjalidele, on inimeste usaldus kohtusüsteemi vastu kõrge. „Peaaegu kõik laiemat tähelepanu saanud kitsaskohad või etteheited kohtutele puudutavad paari väga mahukat kriminaalasja, mis moodustavad kohtuasjade koguarvust kaduvväikese protsendi,“ rääkis Kõve.

Riigikohtu esimehe sõnul kujunes möödunud aasta üheks peamiseks teemaks kohtute ja kohtunike töökoormuse ühtlustamine ja üle-eestiline hajutamine. Ta ütles, et arutatud on mitmeid variante, nagu maakohtute koondamine üheks kohtuks, aga ka asjade üleriigiline jagamine senise piirkondliku jagamise põhimõtte asemel. Kõve lisas, et üldjoontes on mõte kohtute koormuse ühtlasemast jagamisest leidnud süsteemi sees mõistmist, ent suuri vaidlusi tekitavad detailsemad küsimused muudatuste põhiseaduspärasusest, samuti kohtunike rollist oma tööjaotuse üle otsustamisel, eri piirkondades istungite korraldamisest ja kohtumajade ning kogu süsteemi juhtimise ümberkorraldamisest. „Nende arutelude esimesed viljad on praeguseks jõudnud eelnõu kujul Riigikogusse.“

Pikemalt peatus Kõve koroonaviirusest põhjustatud kriisil ja eriolukorral, mis tabas tema sõnul ka kohtuid šokina. Ta rääkis, et vaatamata eriolukorra alguses kohati kõlanud häältele kohtumajad kinni panna ja õigusemõistmine seisata, lähtusid kohtud põhimõttest, et töö peab jätkuma, kohtumajad jäävad menetlusteks avatuks ja kohtuasjad saavad lahendatud, järgides elementaarseid ohutusnõudeid. „Selliselt erinesid Eesti kohtud mitmetest Euroopa riikide kohtutest, kus paljude asjade lahendamine sisuliselt seisati,“ ütles Riigikohtu esimees.

Tema sõnul ei ole Eestis kehtestatud eriolukorra õiguslikus regulatsioonis sätestatud kohtumenetlusele mingeid erisusi ja nende puudumise negatiivne mõju sai suuresti selgeks juba eriolukorra esimestel päevadel, kui inimestel oli keelatud koguneda, kuid samas pidid toimuma suulised istungid. „Vältimaks viiruse levikut kohtunike, kohtuteenistujate, menetlusosaliste ja teiste õigusemõistmisega seotud isikute seas, rakendati kaugtööd kõikidel ametikohtadel, mis seda võimaldasid. Otsustati, et võimalikult palju asju tuleb lahendada kirjalikus menetluses, mida saab teha kaugtöö vormis tänu kohtute infosüsteemi ja digitaalse toimiku rakendustele,“ ütles Kõve.

„Kokkuvõttes võib öelda, et kohtud on eriolukorra tingimustes ühiste pingutuste tulemusena üle ootuste hästi hakkama saanud. Seda kinnitavad ka kohtuesimeeste tagasisidena antud optimistlikud hinnangud,“ rääkis Kõve.

Lõpetuseks ütles Riigikohtu esimees, et praegu on nende suurim mure, kas ja kuidas toime tulla sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade üldmenetluse ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. „Loodame, et me saame hakkama ja ka seadusandja panustab sellesse, et seadusandlikult oleks see regulatsioon võimalikult mõistlik ja hea,“ sõnas Villu Kõve.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur (RE) ja Paul Puustusmaa (EKRE). Pevkur tõdes, et tegelikud murekohad Eesti õigusemõistmises on natukene mujal, kui seadusesilm on kirja pannud ning ta on veendunud, et Riigikohus on põhiseaduse kaitsel just viimane kaitseliin. Puustusmaa märkis, et Riigikohtu esimehe ettekanne näitas, et demokraatia alustala ja võimude lahususe printsiibi kandja – kohtuvõim – näitas selle võimu olulisust tema keerukuses ja tema protsessides.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) (163 SE) moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning Keeleinspektsioon nimetatakse ümber Keeleametiks.

Seaduse kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude ametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon nimetatakse ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I) ja Heidy Purga (RE)

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadusega (massilise sisserände tõkestamine) (110 SE) võetakse üle EL-i direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Seadus võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64, vastu oli 1 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadusega (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-valdkonnas, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peavad neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Seadusega sätestatakse ka kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 1.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (45 SE) ühtlustatakse välisteenistus üldise avaliku teenistuse põhimõtetega.

Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Eelnõuga vähendatakse ka diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusi ja toimingute tihedust.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid, Anti Poolamets (EKRE), Valdo Randpere (RE) ja Mihhail Lotman (I).

Muudatusettepanekute hääletamisel ei leidnud heakskiitu teenistujate elukaaslasi puudutavad ettepanekud.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Lõpetati eile istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) esimene lugemine.

Muudatustega kaasatakse ja kasutatakse senisest enam erasektori pädevust tuleohutuse tagamisel ning kiirendatakse ehitus- ja kasutuslubade menetluste läbiviimist.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide (ahi, pliit, kamin) olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Praegu on vingugaasiandur kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud gaasiseade. Suitsuandur on juba 10 aastat kohustuslik igas kodus, olenemata kütte liigist.

Päästeameti ennetustöö tõhustamiseks luuakse küttesüsteemide registreerimise kohustus, mis annab ametile põhjaliku ülevaate küttesüsteemidest ja nende korrasolekust. Registriandmed kiirendaks ka KOVidel üksikelamu, abihoone, suvila või aiamaja ehitus- või kasutusloa väljastamist. Praegu pole ehitusregistris küttesüsteemi kohta piisavalt infot.

Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel edaspidi korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus, mida võib teha seaduses sätestatud kutsetunnistust omav tuleohutuse spetsialist või –ekspert. Muudatuse eesmärgiks on muuta objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks.

Looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi teha maastikukaitsealadel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kontrollitud põletamist. Selle muudatuse tõttu muudetakse eelnõuga ka metsaseadust ja looduskaitseseadust.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõnel juhul edastada otse Häirekeskusele. Eelnõu kohaselt ei ole teate edastus häirekeskusesse kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning Päästeamet on andnud asjakohase kooskõlastuse.

Eelnõu eesmärk on vähendada tules hukkunute arvu, suurendada tuleohutute objektide hulka, tõsta tuleohutusteenuste kvaliteeti ning luua ülevaade küttesüsteemidest.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).

Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE) kohaselt on konventsiooni eesmärk kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.

Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka ELi isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsioonidega.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (187 SE) tehakse seadusesse muudatused, millega täpsustatakse maapõuevaldkonna ülesannete jaotust Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

Eelnõuga lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus. Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE).

Eelnõuga viiakse seadusesse sisse „eriolukorra“ mõiste, mis võimaldaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamist lisaks kõrgema kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtudele ka eriolukorra ajal. Teise muudatusena antakse Riigikogule õigus ajutiselt vähendada kõikide seaduse §-s 3 loetletud kõrgematel riigiteenijate ametipalkade koefitsiente.

Istung lõppes kell 18.08.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]