Riigikogu sai ülevaate kohtute tööst
Riigikogu tutvus tänasel kaugosalusega istungil Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaatega kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
Riigikohtu esimees Villu Kõve andis Riigikogule ülevaate eelmise aasta numbritest ja tendentsidest kohtusüsteemis. Samuti rääkis ta konkreetsetest pandeemia ajal võimendunud kitsaskohtadest kohtute töös ja muredest, mis kaasnevad kärbetega ning esitas mõningad ettepanekud seadusandjale.
Kõve rõhutas, et kohtusüsteem toimib ka pandeemia olukorras üldise korra kohaselt. „Kohtud on suutnud toime tulla, on kasutanud palju elektroonilisi vahendeid asjade lahendamiseks ja rohkem kirjalikku menetlust,“ lausus Kõve. „Samas on meil ettevaatavalt suur mure ja kahtlus, kas kohtud ka jätkuvalt suudavad asju sama tempoga lahendada.“
Tema sõnul on tagatud aus ja objektiivne õigusemõistmine, kohtuasjade lahendamine enamasti mõistliku aja jooksul ning inimeste vaba juurdepääs õigusemõistmisele. Seda kinnitavad Kõve sõnul nii statistilised näitajad kui ka Eesti kohtusüsteemile väljastpoolt antud hinnangud.
Kõve tõi välja, et kohtusse jõudnud süüteoasjade hulk on vähenenud. Samas on suurenenud tsiviil- ja haldusasjade arv. 2020 laekus maakohtusse kokku 33 658 tsiviilasja, mis on kuskil 1000 võrra rohkem kui 2019 ja 4000 rohkem kui 2018. aastal. Muret teeb suurenenud võlavaidluste hulk. Maksekäsu kiirmenetluse statistika näitab, et 2020. aastal laekus 45 566 asja, mida on üle 6000 enam kui 2019 ja üle 10 000 enam kui 2018. aastal.
Riigikohtunik viitas, et kuigi tänu riigi majanduse tugimeetmetele on eelmisel aastal kardetud võlavaidluste ja maksejõuetusasjade arvu kasv olnud esialgu väiksem, kui kardeti, võib see tähendada ka lihtsalt selle koormuse järsu tõusu edasilükkamist, võlavaidluste, töölepinguvaidluste ja maksuvaidluste arvu suurenemist lihtsalt väikese viivitusega.
Haldusasjade puhul tõi ta esile, et kasv on kahe varasema aastaga võrreldes olnud enam kui 10 protsenti ja see suundumus jätkub, sest näiteks Tallinna Halduskohtusse on tänavu esimese kvartaliga jõudnud 26 protsenti rohkem asju kui eelmine aasta samal ajal.
Kõve ütles, et Eesti kohtumenetluse kiirus on saanud kiitva hinnangu Euroopa Komisjoni õigusriigi raportis ja teiste riikidega võrdlustabelis on Eesti kõrgel kohal.
Rääkides kohtumenetluse kiirusest ütles Kõve, et vaatamata pandeemiale suudeti mullu maakohtutes tsiviilasjade lahendamise tempot hoida ja tsiviilasju lahendati keskmiselt 95 päevaga. Aga seal sees on kõik tsiviilasjad. Sisulistele hagiasjadele kulus aga 282 päeva, mis on pisut rohkem kui aastal 2019.
Sisuliselt sama oli 2019. aastaga võrreldes maakohtus väärteomenetlustes esitatud kaebuste lahendamise aeg (47 päeva) ja peaaegu sama ka halduskohtus haldusasjade keskmine menetlusaeg (126 päeva).
Kuid enim on menetlusaeg pikenenud kriminaalasjade üldmenetluses ja see oli 2020. aastal keskmiselt 255 päeva, võrrelduna 2019. aasta 226 ja 2018. aastal 216 päevaga. Seega on menetlusaja pikenemine toimunud just kriminaalmenetluse üldmenetluse asjades.
Riigikohtu kaebuste arv kriminaal- ja haldusasjades on Kõve sõnul veidi vähenenud, tsiviilasjades suurenenud. Umbes 13 protsenti taotlustest on menetlusse võetud. Ta tõi välja, et langenud on see oluliselt tsiviilasjades, suurenenud süüteoasjades. Kõve ütles, et vaidlused lähevad üha keerukamaks ja lahendamine aeganõudvamaks.
Riigikohtu sisulise tegevuse kohta õigusemõistmisel ütles Kõve, et lahendati 12 põhiseaduse järelevalve asja, mille hulgas Vabariigi Presidendi taotlus kohustuslike kogumispensionide reformi seaduse põhiseaduspärasuse hindamiseks ja taotlused ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete mujal töötamise keelu, peretoetuste vanemate vahel jagamise korra, koroonaviirusest tingitud toetuste jagamisel ebavõrdse kohtlemise hindamiseks. Praegu on Riigikohtu menetluses neli põhiseaduslikkuse järelevalve asja, milles tuleb lahendada küsimus võrdsest kohtlemisest ametist vabastamisel.
Kohtute põhiline mure on Kõve sõnul ikkagi töökoormuse kasv. „Mida enam aeg on edasi läinud, seda suuremaks see mure on läinud,“ ütles ta. „Kohtud ägavad ülekoormuse all ja ei suuda senise ressursiga kasvava töökoormuse all ja koroonaolukorra jätkumisel, kus tavalist menetluskorda ei saa pidada, toime tulla.“
Kõve sõnul võib karta seda, et kuigi asjade läbivaatamise kiirus 2020. aastal ei ole olnud oluliselt väiksem, võib see olla ka statistiliselt näilik. „Võib-olla on lahendatud jooksvalt rohkem väiksemaid ja kirjalike menetlusi ja lükatud suuri asju edasi, mis kuhjuvad ühel hetkel pärsivad kogu kohtutööd,“ pakkus ta.
Riigikohtunik püstitas küsimuse täiendavate kohtunikukohtade loomisest ja neid õigusemõistmises vahetult toetavast lisapersonalist. „Saame aru, et keerulisel ajal on riigil selleks raske vahendeid leida ja siinkohal olen pakkunud kaks ebapopulaarset ettepanekut,“ ütles Kõve ja pakkus, et vaadata üle kohtuvõrk, kas sellisel kujul on majanduslikult otstarbekas seda pidada, ja teisalt siis võib-olla suurendada veidi riigilõive ja kaaluda kautsjonite süsteemi muutmist. „Siis panustaksid kohtumõistmisse rohkem need inimesed, kes sinna ka ise pöörduvad,“ põhjendas ta. „Eelarve kärped tunduvad väga jalga tulistamise moodi selles olukorras. Need võivad paisata meid arengus tagasi. Me oleme üles ehitanud Euroopa mõistes ühe efektiivsema kohtusüsteemi, mida tuleks püüda hoida ja paremaks teha. Aga see on saavutatud paljuski kohtus töötavate inimeste püsiva ülekoormuse hinnaga.“
Kõve peatus oma ülevaates veel kohtumenetluse digiteerimisel, avalikkuse osalemisest virtuaalistungitel, kohtunike ja kohtuametnike sotsiaaltagatistest, kohtujuristide, tõlkide ja kohtukordnike palkadest. Kõve tegi ettepaneku tagada riigi poolt maksed teise pensionisambasse või kolmandasse nendel kohtunikel, kes on ilma jäänud eripensionist.
Veel ütles Kõve, et põhiseaduse järelevalve kohtumenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, sest kui teisi menetlusseadustikke pidevalt kaasajastatakse, siis seda paraku praktiliselt üldse mitte. „Aeg on võtta see seadus tervikuna seadusandjal ette, analüüsida kõigepealt läbi asjatundjate poolt ja vaadata, mis ettepanekuid võiks seal teha: kas tervikuna redigeerida või siis vähemalt mingeid korralduslikke asju muuta,“ rääkis riigikohtu esimees.
Kõve tõi veel välja valimiskaebused ja nende lahendamise otstarbekuse ja korra. Ta viitas, et ebaproportsionaalselt lühikesed lahendusajad võivad põhjustada pinnapealseid lahendusi. Kõve tegi ettepaneku, et valmiskaebuste menetluse võiks üle anda kas halduskohtutele ja sealt edasi kiirmenetluses kaevata Riigikohtusse. Või siis Riigikohtu halduskolleegiumile ja sel juhul siduda lahti valimistulemuste väljakuulutamine viimaste kaebuste lahendamisest.
Viimase murekohana nimetas Kõve õigusharidust. Ta viitas Riigikohtu analüüsile, millest ilmneb õigushariduse kriitiline seis. Kõve sõnul ei taga tänane mudel piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juriste, keda vajavad riigiasutused ja ettevõtlus. „Õigusteadus on rahvusteadusena hääbumas. Juristide kutseeksamite tulemused on väga halvad, et mitte öelda masendavad,“ ütles Kõve. Tasuta hariduse andmise kohustus päevaõppes on tema sõnul toonud kaasa võimetuse vajalikul tasemel õigusharidust finantseerida, maksta õppejõududele konkurentsivõimelist palka ja kogu õppimine on suunatud tasulistele kaugõppevormidele. Ta tegi ettepaneku lubada või laiendada tasulist õpet, võtta kasutusse integreeritud õppekava 3+2 õppe asemel, kehtestada ühtne juristieksam, võtta õigusnõustamise teenus riigi kontrolli alla ja muuta rangemaks välismaiste diplomite tunnustamine.
Kõve vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I).
Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)
Istungi stenogramm
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]