Riigikogu sai ülevaate hariduse ja teaduse valdkonna arengutest
Riigikogu tänasel istungil andis haridus- ja teadusminister Liina Kersna ülevaate arengutest hariduse ja teaduse valdkonnas, keskendudes pandeemiast väljumise, õpetajate järelkasvu, eestikeelse hariduse ja kõrghariduse rahastamise teemadele.
Distantsõppest rääkides nentis Kersna, et see on tekitanud õpilünkasid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus on mõjutanud ka noorte vaimset tervist. „Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järjest järgnevatel õppeaastatel. Õpimotivatsioon langeb, põhjustades pärast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul.“
Kersna sõnul on koolipidajad saanud õpilünkade tasandamiseks kokku 17 miljonit eurot, et pakkuda õpilastele vajadustest lähtuvalt lisatuge: individuaalseid konsultatsioone, õpet väiksemates rühmades, lisatunde, kursuseid või palgata abiõpetajaid. Samuti on riik lisanud tasuta pakutavate kursuste nimekirja pedagoogikaalased täienduskoolitused, et valmistada ette õpetajaabisid, kes saaksid üldhariduskoolide õpilaste õpilünki ennetada ja tasandada, ning ülikoolidelt on tellitud 11 lõpueksamiteks ettevalmistavat veebikursust.
Vaimse tervise teemadest rääkides ütles minister, et pandeemia oludes on nende probleemidega vaja intensiivselt tegeleda. Ta viitas, et olukorra parandamiseks on koostöös koolipsühholoogide ühendusega avatud tasuta nõuandetelefon 1226, kuhu helistades saavad abi nii õpilased, haridustöötajad kui ka lapsevanemad. Kersna tõi välja ka igal nädalal toimuvad veebiseminarid „Distantsilt targemaks“ õpetajatele ja koolijuhtidele, vaimse tervise esmaabikoolitused noortevaldkonna töötajatele ning Eesti Rahvaülikoolide Liidult ja Vaikuseminutitelt tellitud vaimse tervise loengusarja lapsevanematele.
„Viimased kaks aastat on haridusvaldkonna osapooltelt nõudnud kiiret kohanemist, uute oskuste omandamist, kiiresti muutuvate oludega paindlikku toimetulekut. See kriis on olnud ka omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamisviise, võtta fookusesse õpilane ning kujundada õppetööd ümber õpilasest lähtuvaks, nii nagu haridusvaldkonna arengukava ette näeb,“ lausus Kersna. „Meie lähiaja kõige olulisem siht on aga tulla koroonakriisist võimalikult tervelt välja ning võtta sellest kriisist kaasa kõik olulised õppetunnid. Jätkuvalt on fookuses hariduse kvaliteet ja õppija heaolu, sest stressis või hirmus olev laps ei suuda õppida vastavalt oma võimetele,“ lisas minister.
Kersna rääkis oma ettekandes ka õpetajate puudusest, alustavate õpetajate kvalifikatsioonist ja kooli jäämisest, koolijuhtide värbamisest, õpetajate palgast, kõrghariduse rahastamisest ja keelekümblusprogrammidest. Õpetajate palkadest rääkides ütles minister, et alanud aastal on Eesti õpetajate keskmine palk 1653 eurot, mis on võrreldav praegu Eesti keskmise kuupalgaga. „Eesmärk on jõuda 2025. aastaks selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 2336 eurot, mis prognooside järgi moodustab 120 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast,“ lisas ta.
Kokkuvõtlikult on Haridus- ja Teadusministeeriumi lähiaja põhitegevused Kersna sõnul suunatud eelkõige üleilmselt koroonaviiruse pandeemiast väljumise, õpetajate järelkasvu tagamise ning haridusasutuste juhtimiskvaliteedi parandamise, eestikeelse hariduse tegevuskava rakendamise ning kõrghariduse rahastamise tagamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Jaak Valge, Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, Keskerakonna fraktsiooni nimel Marko Šorin ja Isamaa fraktsiooni nimel Viktoria Ladõnskaja-Kubits.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse
Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (475 SE) lahendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleeme ja tagatakse õigusselgus. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on Eesti hariduse infosüsteemi juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid seetõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.
Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.
Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.
Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või peatada pensioni saamine, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.
Teise lugemise käigus tehtud muudatused tagavad, et energiahinna tõusu leevendamiseks ajutise meetmena makstavat toetust ei saa võla katteks arestida ning makstavat toetust ei võeta töötutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. juunil 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning seda kohaldada.
Eelnõu järgi hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormid ja sotsiaalmeediakanalid, näiteks YouTube, Vimeo ja Dailymotion. Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord.
Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ja avalikustama omandistruktuuri.
Eelnõuga ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele, näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile, aga ka kodumaistele videolaenutustele kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada oma omandistruktuur, Haridus- ja Teadusministeerium määratakse vastutavaks meediapädevuse edendamise eest, pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega seniselt 20 päevalt 30 päevale, rõhutatakse veelgi meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. Muu hulgas pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevale.
Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, umbes paarikümmet ettevõtjat.
Kultuurikomisjon otsustas eelnõusse teha ka muudatusi. Ühe muudatusettepaneku järgi vähendatakse kohustuslikku uudistesaadete mahtu ehk televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kohustust uudiseid vahendada kuuelt päevalt viiele päevale nädalas ning uudistesaadete osakaalu programmist viielt protsendilt kahele protsendile.
Samuti toetas komisjon muudatust, mille järgi antakse ajutine televisiooniluba kuni kolmeks kuuks praeguse ühe kuu asemel, kuna maailmameistrivõistluste või olümpiamängude kajastamiseks võib üks kuu olla liiga lühike periood. Samuti otsustas komisjon teha muudatuse, mille järgi ei pea ajutise televisiooniloa omanik koostama ligipääsetavuse tegevuskava, kuivõrd see koostatakse korraga nelja aasta kohta.
Veel toetas komisjon muudatusettepanekut, mille järgi tuleb audiovisuaalmeedia teenuse osutajal juba televisiooniloa taotlemisel lisada taotlusele ligipääsetavuse tegevuskava.
Lisaks otsustas komisjon täiendada eelnõu sätet, mis käsitleb seaduslikkuse tagamist meediateenuse osutamisel. Muudatusettepaneku järgi ei tohi meediateenus kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ühegi grupitunnuse, näiteks kodakondsuse, soo, rassi või vanuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (RE), Jaak Juske (SDE), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Heidy Purga (RE), Andres Metsoja (I), Aadu Must (K), Aivar Kokk (I), Heiki Hepner (I) ja Mihhail Lotman (I).
Esimese lugemise läbis viis eelnõu
Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (519 SE) ühtlustatakse võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala selliselt, et usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse, rassi ja nahavärvuse puhul. See tähendab diskrimineerimise keeldu lisaks töö- ja kutseõppe valdkondadele sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel; hariduses; ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. Seaduse muutmisega saavad kõik nimetatud rühmad pöörduda võrdõigusvoliniku poole. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil 2023. Lisaks seaduse kohaldamisala laiendamisele sisaldab eelnõu paari normitehnilist või täpsustavat muudatust, sh puudega inimeste õiguste ja vabaduste tagamise meetmeid, seoses jõustuva toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiiviga. Muudatus laiendab võrdõigusvoliniku pädevust, tagades parema õiguskaitse diskrimineerimisjuhtumite korral abi saamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Martin Helme (EKRE) ja Eduard Odinets (SDE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 22 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõuga (508 SE) soovitakse tagada Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustada politseinike palga- ja pensioniarvestus üldise avaliku teenistuse süsteemiga.
Eelnõu üks olulisem muudatus on kriisirolliga abipolitseinike loomine. See tähendab, et erakorralise sündmuse ajal võib eriväljaõppe saanud abipolitseinik oma igapäevatöö asemel aidata lahendada kriisiolukorda, ning saada sel ajal riigilt oma keskmist palka. Samal eesmärgil saab kaasata Kaitseliitu. Nii saab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik vabatahtlike reserv. Samuti luuakse eelnõuga võimalus politseiametnik üle viia summeeritud tööajale, et tedagi saaks kriisiolukorras tavapärasest tööajast erineval ajal kaasata.
Eelnõuga tehakse muudatused, mis puudutavad politseinike ja päästjate palga- ja pensioniarvestust. Eelnõu järgi saab päästja arstliku komisjoni otsusel pensioni oote toetusele jääda kolme aasta asemel viis aastat enne vanaduspensioniiga. Samuti antakse päästjatele kindlus, et suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust makstakse neile ka pärast 2023. aastat. Lisaks tehakse muudatusi politseinike palgasüsteemis ja minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse põhimõtetele. Politseinike palk koosneb erinevatest komponentidest, ent eelnõu järgi lisatakse need põhipalga sisse ja politseinike pensioni aluseks võetakse kogupalk. See aitab tagada politseinike ja teiste eriteenistujate võrdse kohtlemise pensioni määramisel.
Veel võimaldatakse eelnõu järgi väljateenitud aastate pensioni staaži koguda kuni 2036. aastani, pärast mida süsteem kaob. Siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste palk peab olema juba tööle asudes väärtustatud. Tagasiulatuvalt seadusemuudatus kellegi pensioni ei muuda.
Samuti muudetakse eelnõu järgi siseturvalisuse valdkonna tippjuhtide ametiajad tähtajaliseks, luuakse võimalus kontrollida tööle või praktikale mineja või teenusepakkuja, näiteks koristaja tausta, ning viia kriminaalmenetluses kahtlustatav üle teisele tööle. Soodustatakse ka vabatahtlikuks saamist ning tagatakse vabatahtlike ja kutseliste võrdne kohtlemine vigastuse korral.
Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof (SDE).
Valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (509 SE) lihtsustatakse nn Prümi seaduses toodud riiklike kontaktpunktide, riiklike kontakt- ja koordineerimispunktide ning pädevate asutuste ja ametnike määramise deklaratsiooni tegemist ja muutmist. Tegu on tehniliste muudatustega.
Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) kehtestatakse ravimsööda ning vahetoote tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Eelnõu väljatöötamise on tinginud Euroopa Liidu uus õigusakt, mis hakkas kehtima 28. jaanuarist. Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta, üldpõhimõtted jäävad samaks.
Eelnõu kohaselt lisandub näiteks teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt ELi määrusest peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Sellist tegevusluba omab Eestis üheksa sööda käitlejat, kes võib jätkata oma tegevust tingimusel, kui esitab hiljemalt 28. juuliks Põllumajandus- ja Toiduametile teate selle kohta, et tema tegevus vastab ELi määruses toodud erinõuetele. Eelnõu näeb ette, et lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügil peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate.
Eelnõuga ajakohastatakse ka söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid, mis jäävad edaspidi 10 000 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõuga (506 SE) nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleks hankida peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm.
Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust).
Eelnõu leevendab ehitussektori kõrget maksuriski, välistööjõu kasutamisega seotud riske ning töökeskkonna ja -ohutuse riske.
Seletuskirjas märgitakse, et käibemaksukohustuse rikkumise ja osalise ümbrikupalga maksmise mõju on riigieelarvele ligi on hinnanguliselt miinus 20 miljonit eurot aastas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Riina Sikkut (SDE).
Istung lõppes kell 21.55.
Istungi stenogramm
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]