Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tutvustas täna Riigikogule energiamajanduse arengukava aastani 2030.

Simsoni sõnul näeb kava ette, et aastal 2030 peab Eestis toimima vaba, toetusteta ja avatud kütuse- ja elektriturg.

Minister tõi välja, et energiaturu oluliseks osaks on gaasiturg. Ta ütles, et gaasi kasutamise eelduseks on selle tarneriskide vähendamine. „Aastaks 2030 taotleme, et suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 70% ja suurima gaasimüüja osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 32%. Riik aitab nende sihtide saavutamisele kaasa gaasi taristu arendamisega, kus lähiaastate olulisemate projektidega luuakse Eesti ja Soome ning Leedu ja Poola vahelised gaasiühendused,“ ütles Simson.

„Energiamajanduse arengukavaga peetakse vajalikuks kaugküttesüsteemide säilitamist piirkondades, kus need on kestlikud ning võimelised pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi,“ rääkis Simson.

„Riigi tähtsaim ülesanne energeetikas on tagada tarbijate energiaga varustamise kindlus ja energiajulgeolek,“ ütles minister. Simson märkis, et arengukavaga taotletakse suurimaid muutusi elektrimajanduses. „Eestis asuvad tootmisseadmed ja elektrijaamad peavad võimaldama kõikide elutähtsate teenuste toimimise igal ajahetkel. Energiajulgeoleku tagamisel on riigi peamine strateegiline eesmärk Eesti ja laiemalt Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine Euroopa Liidus juhtiva sagedusalaga,“ sõnas minister.

„Arengukavaga soovime, et tulevikus puutuks keskmine Eesti elanik jaotusvõrgu katkestustega kokku 2–3 korda vähem kui seni. Selleks peame saavutama jaotusvõrgus ilmastikukindla võrgu osakaaluks 75–80% praeguse ligikaudu 37% asemel,“ ütles Simson.

Simsoni sõnul näeb arengukava ette ka konkreetseid sihte säästva energeetika arendamisel. „Arengukavaga võtame eesmärgiks, et taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest 2030. aastal,“ ütles minister. „Märkimisväärsete moonutusteta elektriturul on võimalik, et uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub 2030. aastal avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta. Kohalike kütuste ja eelkõige kohalike taastuvate energiaallikate kasutamist saab laiendada ka soojuse tootmisel,“ märkis minister. „Arengukavaga seame sihiks, et aastal 2030 toodetakse 80% Eestis toodetud soojusest taastuvate energiaallikate baasil,“ sõnas Simson.

„Energiasäästus keskendume kahele energia lõpptarbimise segmendile: hoonete energiasääst ja transport,“ ütles Simson. Ta sõnas, et elamufondi säilimiseks ja energia tarbimise vähendamiseks hoonetes tuleb leida võimalused elamute rekonstrueerimise toetamise jätkamiseks. Minister märkis, et arengukava koostamisel läbi kaalutud meetmete abil on võimalik vältida energia tarbimise kasvu transpordis.

Majanduskomisjoni liige Siim Kiisler andis ülevaate komisjoni istungitel arutatust.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (397 SE).

Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menetluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.

Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.

Seaduse poolt hääletas 72 saadikut.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (386 SE) võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.

Seaduse kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Seadusega muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Seadusega sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse seadusega konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule.

Seaduse poolt hääletas 68 saadikut.

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (406 SE) võetakse üle ELi direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2017.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole ohtlikud. Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.

Eelnõuga loobutakse Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal.

Eelnõu näeb ette tuua tehnoülevaatuse eest võetava tasu piirmäära kehtestamine seadusest ministri määrusesse. Piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit.

Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõuga (418 SE) kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst, milles reguleeritakse lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemine. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemine oleks ohutu ega seaks ohtu inimese elu ja tervist, vara ja keskkonda. Samuti on eesmärgiks tagada julgeolek: hoida ära lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamine õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ei muutu.

Seletuskirjas märgitakse, et tänavu jõustuvad täielikult uued ELi kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.

Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse kogusele piir, milleks on summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata. Kehtivas õiguses piirkogust kirjas ei ole.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (438 SE) kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus.

Valitsuse algatatud maavalitsuse tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (432 SE).

Valitsus on otsustanud lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga antakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Ühistranspordi ja maakonna arendustegevuse ülesannete maavalitsustelt üleandmine on käsitletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise eelnõus. Maavalitsuse ja maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande seaduses ja teistes vastava valdkonna seadustes muudetakse Sotsiaalministeeriumi esitatava eraldi eelnõuga. Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Seaduse üldine jõustumise aeg on 2018. aasta 1. jaanuar.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmut Hallemaa Keskerakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga (433 SE) tehakse muudatused kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetes ning koostöö korralduses. Eelnõu näeb ette alused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööks võimaldamaks moodustada ühisasutusi, samuti on mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksustel õigus moodustada piirkondlikke liite maakondlike liitude asemel.

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandeks kavandada ühiselt maakonna arengut. Eelnõuga antakse senised maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korraldamisel üle maanteeametile võimalusega anda piirkondlik ühistranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi moodustatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele. Eelnõu ei käsitle kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamissüsteemi muudatusi ja täiendavate ülesannete üleandmist, samuti maavalitsuste kaotamisega seotud tegevusi laiemalt.

Kohalike omavalitsuste koostöö suurendamiseks nähakse eelnõuga ette, et oma ülesannete täitmiseks võivad vallad ja linnad moodustada ühisameteid (ühine ametiasutus) ja ühisasutusi (ühine hallatav asutus). Ühisameti ametnikud ja ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud asutust ülesannet täitma. Ühisameti ja ühisasutuse tegevuses osalevad kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud kinnitavad asutuse põhimääruse. Ühisameti ja ühisasutuse juhtimiseks moodustatakse volikogude esindajatest ja ekspertidest alaline nõukogu. Ühisametina on võimalik luua näiteks menetlusteenistus (korrakaitseüksus) ja ühisasutusena kunstikool (huvikool).

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanneteks alates 2018. aasta 1. jaanuarist kavandada ühiselt maakonna arengut. Senini maavanema vastutusalas olnud maakonna arengustrateegia on aluseks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühisele arengu suunamisele, näiteks investeeringute kavandamisele. Maakonna arengustrateegia koostab vähemalt neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse üksuse määratud koostööorgan (näiteks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit, maakondlik arenduskeskus) ja selles tuleb arvestada riigi valdkondlike arengukavadega ning maakonnaplaneeringuga.

Tehakse ka muid haldusreformi elluviimisega seotud muudatusi ja täpsustatakse mõisteid.

Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud peamiselt 2018. aasta 1. jaanuar. Haldusreformi elluviimisega seotud muudatused jõustuvad osaliselt päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist ning osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist ja Andres Metsoja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (415 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Eelnõu täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.

Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Seletuskirjas märgitakse, et näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastav keskkonnaalane teave on aga vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.

Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.

Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Barbi Pilvre, Marianne Mikko, Hardi Volmeri, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Inara Luigase, Heimar Lengi, Lauri Luige, Heidy Purga, Eiki Nestori, Oudekki Loone, Jaanus Karilaidi, Eerik-Niiles Krossi, Liina Kersna algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) nägi ette keelata loomade pidamine, samuti nende arendamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keeldu sooviti kohaldada loomapidajate suhtes alates 1. jaanuarist 2028.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist.

Keskkonnakomisjon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 saadikut ja vastu oli 24 saadikut, erapooletuid saadikuid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE) nägi ette jätta ära eelmise aasta lõpus maksukobareelnõuna seadustatud gaasiaktsiisi täiendav tõstmine võrreldes eelneva seadusandliku olukorraga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 saadikut ja vastu oli 33 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 21.37.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201705101400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]