Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Panga president Ardo Hansson esitles tänasel Riigikogu istungil Eesti Panga 2015. aasta aastaaruannet ning finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tegi ettekande finantsinspektsiooni 2015. aasta aastaaruandest.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses näha murettekitavaid signaale, kuigi tööturu ja jaemüügi olukord on hea. „Palgad kasvavad, tööhõive on kõrge, töötaoleku määr on madal, inflatsiooni ei ole, mis tähendab, et reaalpalgad kasvavad ja see kõik väljendub jaemüügi väga kiires kasvus,“ ütles Hansson.

Hanssoni hinnangul tekitavad aga muret investeeringud, kasumlikkus, eksport ja tootlikkus. „Kindlasti üks lahkheli, mida me kõige rohkem toonitame, on see, et palga kasvu ja tootlikkuse kasvu vahel on praegu tasakaalustamatus,“ rõhutas Hansson.

Hanssoni sõnul vaatab Eesti Pank tulevikku suhteliselt optimistlikult. „Võimalik on niisugune pehme maandumine, kus palga kasvutempo tuleb allapoole, samal ajal kui maailma majandusel läheb paremini, kui meie tootlikkus kasvab, siis meie nominaalne majanduskasv võib kiireneda ja seetõttu see tasakaalustamatus kaob ja me suudame jälle leida uut tasakaalupunkti,“ ütles Hansson.

Hansson selgitas, et Eestil on potentsiaali rohkem investeerida. „Meie tööviljakus on praegu umbes 65% Euroopa keskmisest, seda on kindlasti võimalik kasvatada. Eesti ettevõtetes on masinaid ja seadmeid eurodes mõõdetuna töötaja kohta 40% vähem kui näiteks Saksamaal või Soomes,“ ütles Hansson.

Hansson tõi Eesti Panga eelmise aasta töös esile makrofinantsjärelevalve tööriistakasti loomise. Selle raames on kehtestatud neli meedet: süsteemse riski puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, nõuded eluasemelaenudele ja 1. augustist rakenduv niinimetatud süsteemselt oluliste pankade kapitalipuhver. „Oleme määratlenud, et kaks panka Eestis on süsteemselt olulised – Swedbank ja SEB. Nendele me kavatseme kehtestada veidi kõrgemad kapitalinõuded kui väiksematele pankadele,“ ütles Hansson.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist.

Andres Ammas ütles, et Vabaerakonna arvates on Eesti majandus stagnatsioonis ja Eesti valitsusel puuduvad ideed. „Meil on mullusest sügisest kogemus, kus siin saalis eelarvearutelul Vabaerakonna fraktsiooni liikmed juhtisid tähelepanu valitsuse liigsele optimismile, aga selleteemalisi küsimusi ei võetud kuigi tõsiselt,“ ütles Ammas.

Aivar Sõerdi hinnangul on hetkel on Eesti majandus tegelikult oma potentsiaalse arengu või potentsiaalse kasvu lähedal. „Võlakirjadest võib rääkida siis, kui meil on halb konjunktuur, majanduse kasv on allapoole potentsiaalset, aga praegu on töötus väga madal. Nagu ka Eesti Panga president rõhutas, riigieelarvel on praegu head ajad,“ ütles Sõerd.

Kalvi Kõva tõi esile, et riigieelarve strateegia raames on valitsus majanduskasvu elavdamiseks suunanud teaduse rahastamisse kaheksa miljonit eurot 2017. aastal. „Meie arvates on see väga suur samm liikumaks sinna, et meie teadus saaks piisava rahastuse ja et teaduse rahastamisest oleks tuntav ka majanduskasv tulevastel aastatel,“ ütles Kõva.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler hindas eelmise aasta Eesti finantssektori seisu heaks. „2015. aastal võis märgata suurenenud soovi siseneda Eesti reguleeritud finantsturule kas tegevusloa taotlemise, ettevõtte või olulise osaluse omandamisega. Mõned finantsvahendajad muutsid Eesti turul tegutsemise strateegiat,“ ütles Kessler.

Ta lisas, et krediidiasutuste antud laenude maht kasvas ja laenuportfelli kvaliteet püsis heal tasemel. Hoiuste maht suurenes. Mitteresidentidest klientide osakaal kogu kliendibaasis liikus vähenemise poole. Investeerimisfondid kasvasid peamiselt kohustuslike pensionifondide kasvu tulemusena. Kindlustussektori näitajad olid üldiselt head.

Kessleri hinnangul on Eesti järelevalve olnud suhteliselt konservatiivne pankadele riskide katteks määratud täiendavate kapitalinõuete kehtestamisel. Ta selgitas, et peale automaatse kapitali normatiivi on järelevalve riskide katteks suurpankadele määranud kokku 132 miljoni euro ning väikepankadele 62 miljonit euro ulatuses täiendavaid kapitalinõudeid. „Seeläbi on meil mõni väiksem pank suure riski realiseerumise üle elanud selliselt, et maksejõuetust on välditud. Eesti hoiustajad ei mäletagi aega, kui mõne panga pankroti tõttu on nad oma hoiused kaotanud või maksumaksja raha oleks pankade päästmiseks kulutatud,“ ütles Kessler ning lisas, et selline olukord ei ole tekkinud iseenesest, vaid turu, järelevalve ja seadusandja ühise vastutustundliku panuse tulemusel.

Kessleri sõnul peab finantsinspektsioon euroala panga järelevalve süsteemis oluliseks elutervet konservatiivsust riskidega tegelemisel, ühetaolist lähenemist sarnastele olukordadele ning avatud lugupidavat dialoogi turu ja partneritega. „Usun, et senine Eesti finantsstabiilsus on hea eeskuju euroala uuele panga järelevalvele,“ ütles Kessler.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Eesti Vabaerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (208 SE) eesmärk on tagada erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni (ERJK) koosseisus isikute üldine usaldusväärsus. Eelnõu kohaselt ei saa erakondade rahastamise seaduspärasust kontrollima õigustatud organi liikmed olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olla karistatud tahtliku riigivastase süüteo eest ning samuti ei tohiks komisjonis olla liikmeid, kellel on taolisel alal tegutsemine keelatud.

Riigikogu liikme Kalvi Kõva sõnul on eelnõus lisatud erakondade rahastamise järelevalvet käsitleva paragrahvi uued sätted. „Esiteks, komisjoni liikmeks ei saa olla isik, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; teiseks, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; kolmandaks, kellel on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus niisugusele ametikohale või tegevusalale,“ ütles Kõva.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud korteriühistu vaidluse lahendamise seaduse eelnõu (187 SE) sätestab korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel tekkinud korteriühistu vaidluse lahendamise korra ja tingimused. Eelnõu näeb ette luua kohalikesse omavalitsustesse korteriühistu vaidluse lahendamise komisjon. Korteriühistu vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis tuleneb korteriühistu tegevusest või tegevusetusest. Sellisteks vaidlusteks võivad olla vaidlused, mis puudutavad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist, juhatuse keeldumist avaldada andmeid korteriühistu tegevuse kohta või keelduda õigustatud isikul tutvuda korteriühistu dokumentidega, probleemid koosolekute puudulikust protokollimisest ja ebaselgus korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisest.

Eelnõu esimene lugemine jäi pooleli seoses Riigikogu tööaja lõppemisega ning see jätkub kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside