Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahandusminister Toomas Tõniste andis Riigikogu istungil ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis möödunud aastal.

„ESM on aidanud kindlustada finantsstabiilsust euroalas ja teinud seda, andes toetuslaene riikidele, mis erinevate probleemide tõttu enam turgudel vajalikke vahendeid kaasata ei saanud. Neid laene on antud ka soodsamatel tingimustel kui tavaolukorras võimalik,“ rääkis rahandusminister.

Tõniste sõnul on toetuslaene saanud riigid aasta baasil kokku hoidnud kuni viis protsenti SKTst. „See sääst on olnud võimalik suunata majanduse taastamisse. Unustada ei saa ka nende laenudega kaasas käivat tingimuslikkust, mis on neid riike pannud korrastama oma riigi rahandust, puhastama pangandust ning läbi viima struktuurseid reforme,“ lausus ta.

„Iirimaa, Portugal, kes said toetust EFSFi kaudu kaudu, ning Küpros ja Hispaania kui ESMi kliendid on neile antud uue võimaluse hästi ära kasutanud ning näitavad positiivseid või väga positiivseid eelarve- ja majandustulemusi,“ ütles Tõniste. Ta lisas, et euroala turvavõrk on aidanud taastada usaldust, mis on olnud oluline soodsa majandusolukorra tagamisel.

Tõniste sõnas, et Eesti kohustused ESMis pole kasvanud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ESM on teeninud tulu, mis on suunatud reservidesse. 2016. aastal suunati ministri sõnul reservi 568 miljonit eurot tulusid ja reservi maht on nüüdseks peaaegu kaks miljardit eurot.

ESMi tulevikuplaanidest rääkides ütles Tõniste, et sel aastal tegeletakse Kreeka programmi lõpetamisega ning Küprose ja Hispaania programmijärgse seirega. Ministri sõnul on ESM tugevalt segatud ka EMU tulevikuaruteludesse ning tegeletakse ka ESMi rolli laiendamisega ehk selle riikidevahelisest lepingust Euroopa Liidu õigusesse toomisega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Eelnõu eesmärk on digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja pikendamise kaudu muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks, samuti ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõuga (585 SE) täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses väljaantavate dokumentide loetelu Euroopa tagasisaatmise reisidokumendiga, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist ja tagasivõtmist. Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus antakse Politsei- ja Piirivalveametile.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1953.

Seni on riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks kasutatud soovituslikku Euroopa Liidu ühtset reisidokumenti väljasaatmiseks.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside