Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse eestikeelsele õppele ülemineku kohta ja kuulas ära rahandusministri ülevaate Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Rahandusminister Annely Akkermann andis ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. aasta finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi.

„Euroopa stabiilsusmehhanismil sai 2022. aastal täis esimene tegevuskümme, mille jooksul on euroalal tulnud toime tulla erinevate kriisidega. Oluline saavutus on, et usaldus euroala vastupanuvõime suhtes on kasvanud ning kõik seni kriisiabi vajanud riigid suudavad end taas iseseisvalt rahastada,“ selgitas Akkermann. Tema sõnul on rahaliit takistused ületanud ja usalduse taastanud.

Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis.

Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole. Eesti üleminekuperiood saab läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Eestil tuleb seoses üleminekuperioodi lõppemisega ESMi üle kanda 55,85 mln eurot. ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Aruandest selgub, et ESMi 2021. aasta puhaskasum oli 311 miljonit eurot. Sellest 106 miljonit eurot eraldati 16.juuni.2022 juhatajate nõukogu otsusega ESMi uue hoone ehituse fondi ning 205 miljonit eurot reservi. Enne eraldist oli ESMi reservi maht 3,031 miljardit eurot. 2021. aasta kasumi tagas ESMile neljalt ESMi liikmesriigilt saadud maksed negatiivse intressimäära korvamiseks ESMi varade hoiustamiselt keskpankades.

Jätkuvalt on prioriteet ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine ESMi liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on pangandusliidu kaitsemehhanismi 8 funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning selgem töö- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja seirel. ESM on 2021. aastal koos ühtse kriisilahendusasutusega läbi viinud õppused, et olla omalt poolt valmis eelkõige pangandusliidu kaitsemehhanismi funktsiooni üle võtmiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Anti Poolamets (EKRE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Seadusega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.

Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.

Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.

Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Kivi (RE), Jaak Juske (SDE), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Jaak Aab (K).

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) (722 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 16 Riigikogu liiget.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Mihhail Stalnuhhin ja Kalle Grünthal.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]