Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil valitsuse aruannet Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM). Ettekandja, rahandusminister Martin Helme tõstis esile, et ESMist uusi väljamakseid ei toimu ja lõpusirgele on jõudmas ESMi reform.

Helme sõnul on kõigi ESMi abiprogrammide aktiivne faas läbi ehk esimest korda alates ESM-i loomisest enam uusi laenuväljamakseid ei tehta. Minister lisas, et kokku on ESM-ist abiprogrammidega toetatud kolme riiki: Kreekat, Hispaaniat ja Küprost. Programmi aktiivse faasi lõppedes jätkub Helme kinnitusel järelevalve, et riigid suudaksid ESM-ilt laenatud vahendid tagasi maksta. „Seni ei ole meil signaale, et mõni nimetatud riikidest võiks maksetega hätta jääda,“ ütles minister.

Teise teemana tõi Helme välja planeeritava ESM-i reformi, mis on viimaste aastate arutelu järel jõudmas lõpusirgele. „Selle reformi põhisisuks on, et ESM-i mandaat laieneb. Kui seni toetas ESM ainult raskustesse sattunud liikmesriike, siis tulevikus soovitakse, et ESM oleks ka euroalale ankur süsteemselt oluliste finantsasutuste saneerimises,“ selgitas minister. Lisaks saab ESM tema sõnul suurema rolli ja sõnaõiguse ESM-i vahenditest toetatavate abiprogrammide koostamisel.

Rahandusminister märkis veel, et vabu vahendeid, mida vajadusel saaks kriisilahendusel kasutada, on ESM-il praegu 410 miljardit eurot ehk 82% tema laenuvõimest. Eesti osalus ESM-is on püsinud Helme sõnul ESM-i asutamisest saadik muutumatuna. Sisse makstud kapital on 148,8 miljonit ja vajadusel sissenõutav kapital 1,15 miljardit eurot, ütles Helme.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside