Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogule Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest ülevaate andnud peaminister rõhutas, et NATO on ja jääb Eesti julgeoleku- ning kaitsekoostöö aluseks.

Peaminister Jüri Ratas rääkis, et Eesti julgeolek on kindel. See tugineb tema sõnul eelkõige meie valmisolekule ise oma riiki kaitsta ja selle nimel igapäevaselt paljudes valdkondades pingutada. Samuti põhineb see peaministri kõne kohaselt NATO ja Euroopa Liidu liikmesusel, liikmesriikide ühtsusel ning solidaarsusel. „Meie julgeolek tugineb veel tihedatel suhetel sõpradega Läänemere regioonis ja meie suhtel Ameerika Ühendriikidega, kes on Eesti olulisim liitlane julgeolekupoliitikas. COVID-19 pandeemia tuletas teravalt meelde, kui oluline on kriitilisel hetkel solidaarsus, kuivõrd palju sõltume omavahelisest toetusest, abist ja läbikäimisest. Loodetavasti aitab see meeldetuletus hoida väärtuseid ja rahvusvahelisi organisatsioone, millele tugineb rahu ning jõukuse kasv Euroopas viimased 75 aastat,“ ütles Ratas.

Peaminister sõnas, et NATO heidutuse ja kollektiivkaitse usutavuses ei ole põhjust kahelda. Kuigi COVID-19 pandeemia polnud sõjaline kriis, näitas peaministri sõnul just NATO oma vajalikkust ka tsiviilkriisis. Ühtki NATO operatsiooni ei lõpetatud, enim abi vajanud liitlastega oldi solidaarsed ja ka Eesti toetas oma liitlasi.

Ratas peatus ülevaates ka sellel, et Eesti peab tähelepanelik olema hübriidohtude suhtes. „Vaenulike eriteenistuste tegevus NATO, Euroopa Liidu ja üksikute liikmesriikide vastu on püsiv oht. Eesti ei ole siin erand. Terrorismioht on mitmel pool maailmas kõrge. Samas on terrorirünnakute tõenäosus Eestis väike, kuid mitte olematu,“ ütles ta.

Veel ütles peaminister, et Eesti on pikaajalise sihipärase tööga üles ehitanud reaalsetel võimetel ja väljaõpetatud naistel-meestel põhineva sõjalise riigikaitse. Seda näitavad tema sõnul kõige selgemalt rohked õppused: näiteks osales suurõppusel Siil 2018. aastal ligemale 18 000 inimest Eestist ja liitlas- ning partnerriikidest. Eelmise aasta Kevadtormil osales 9000 inimest. Kuigi viiruse tõttu jäi tänavune suurõppus plaanitust väiksemaks, täideti peaministri kinnitusel õppuse ambitsioonikad eesmärgid ja ajateenijad läbisid küpsuseksami. „Kaitsevägi saatis valmisoleku hoidmiseks reservi vajalikud üksused peaaegu 3000 võitlejaga. Reaalsetel võimetel põhineva sõjalise riigikaitse alus on olnud pikaajaline planeerimine ja sihipärane rahastamine tasemel vähemalt 2% SKTst. See on võimaldanud valmisoleku tõstmiseks investeerida varustusse, laskemoona ja taristusse, samuti eelhoiatuse arendamiseks. Stabiilne ja sihipärane rahastamine peab tõsiseltvõetavuse ning liitlastele heade tingimuste hoidmiseks jätkuma.“

Ratase sõnul plaanib valitsus lähiajal arutada uut siseturvalisuse arengukava aastateks 2020–2030, milles on ette nähtud sihitatud ennetustegevuse jätkumine ja eesmärk kaasata senisest enam kogukondasid ning vabatahtlikke oma kodukoha turvalisuse tagamiseks. „Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on julgeoleku ja turvatunde edendamisel ääretult oluline roll. Eesti julgeolek on kõige kindlam sallivas, hoolivas ja kaasavas ühiskonnas. Igasuguse eriolukorra ja kriisi lahendamise juures on võtmetähtsusega ühiskonna ühtehoidvus ning ühine infoväli,“ sõnas peaminister.

Lõpetuseks kinnitas peaminister Ratas, et Eesti julgeoleku tagamise põhimõtted ja tegevussuunad on ajakohased.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet (RE), Jaak Juske (SDE), Andres Metsoja (I), Oudekki Loone (K) ja Leo Kunnas (EKRE).

Laanet tegi oma sõnavõtus ettepaneku alustada uut analüüsi, et valmistada ette seaduseelnõu, mis toetab kriisijuhtumite lahendamist, olgu tegemist tsiviil- või sõjalise kriisiga. Juske rõhutas, et ülioluline hoida Eesti kaitsekulutusi 2% tasemel, lisades sellele liitlaste kohalolekuga seotud kulud ning Eesti kaitsevõime parandamiseks esmatähtsad investeeringud. Metsoja peatus läbirääkimistel Eesti kaitsetööstussektoril, mis peaks tema sõnul olema suunatud rahvusvahelisele turule ning olema konkurentsivõimeline, kuid vajab selleks valitsuse initsiatiivi ja Riigikogu tuge. Loone esitas mõtte, et Eesti võiks mõelda riikliku investeerimispanga loomisele, mis eriti kriiside ajal on abiks neile tööstus- ja majandusharudele, mis on kõigile vajalikud. Kunnas keskendus kolmele võimelüngale, mille täitmisega riigikaitse arengukava täiendada ja need oleks: miiniveeskamine ja rannakaitse, keskmaaõhutõrje ning kolmandaks sisekaitsereserv.

Riigikogu võttis vastu neli seadust

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seadusega (134 SE) tehakse Eesti õigusesse muudatused, mis on vajalikud Eesti osalemise tagamiseks Euroopa Prokuratuuris (EPPO). Muudatused käsitlevad peamiselt EPPOs töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust nende EPPOs töötamisel.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 89 Riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadusega (176 SE) võib kaugosalusega istungi läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas istungit jälgida, teha istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.

Kaugosalusega istung on tavapärane istung, mille erinevuseks on see, et Riigikogu liikmed ei pea olema füüsiliselt istungiruumis koos ning nad saavad istungil osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kaugosalusega istungi toimumise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul. Sedalaadi istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 89 saadikut.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (159 SE) sätestatakse, et alates seaduse jõustumisest tuleb tarnijal täita igakuist kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust aastapõhise arvestuse järgi.

Seadusega muudetakse tarnija mõistet, et muuta raporteerimiskohuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku. Peale selle antakse kütuseseire andmekogu parema toimimise eesmärgil Keskkonnaministeeriumi vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaagentuurile, kes on andmete töötleja ja koguja ning täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete nimistut.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetakse, et tagada õigusselgus põlev-kivikütteõli definitsiooni tõlgendamisel. Lisaks täiendatakse seadust uue kombineeritud nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse peamiste õlitoodete määramisel. Nimetatud muudatus on tingitud uue aromaatsete ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 1.

Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse (174 SE) kohaselt on põhikirja muudatuse sisuks panga juhatajate nõukogu pädevuse täiendamine. Põhikirja lisatakse, et juhatajate nõukogu, mis koosneb panga liikmesriikide rahandusministritest, pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine.

Lisaks tehakse põhikirjas muid muudatusi selle kohta, mille üle otsustamine on juhatajate nõukogu pädevuses ning mille eesmärkideks on panga vahendite tõhusam kasutamine ja panga finantsjuhtimise raamistiku kaasajastamine.

Muudatuse tulemusel saab pank lisaks laenudele ja garantiidele võimaluse hakata osalema omakapitali investeeringutes. See tähendab, et pank saab investeerida otse ettevõttesse ja omandada seal osaluse. Balti riikide kapitaliturg on noor ja seega võiks panga osalemine Balti ettevõtetes elavdada ja mitmekesistada Balti kapitaliturgu. Põhjamaades nähakse omakapitaliinvesteeringute vajadust eelkõige keskkonnasõbralike projektide rahastamise ja kasvufaasis ettevõtete rahastamise vallas. Käesoleval ajal on puudu investoritest, kes oleksid spetsialiseerunud keskkonnasõbralikele ehk nn roheinvesteeringutele.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 77 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõuga (110 SE) võetakse üle EL-i direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-valdkonnas, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele. 

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peavad neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (158 SE) kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks.

Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Samuti muudetakse eelnõuga töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati eelnõu teine lugemine ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. mai kell 16.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (185 SE) täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole praegu otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja pole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva ulatuses vanemahüvitist saada, mis on seotud vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel.

Eelnõuga nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist 2020 jõustuva perehüvitiste seaduses ette nähtud isikutega. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole. Kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses. 

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid. Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused. 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõuga (147 SE) sooviti tühistada ühele osale alaealisena Eesti kodakondsust taotlevatele isikutele kehtestatud takistused. Seletuskirja kohaselt on need põhjendamatud bürokraatlikud takistused, mis muudavad kodakondsuse saamise kuni 18 aasta pikkuse ooteajaga protsessiks ning põhjustavad taotlejas negatiivseid tundeid riigi suhtes.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 53 Riigikogu liiget ja vastuhääli oli 9.

Istung lõppes kell 18.17.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside