Riigikogu sai ülevaate digiühiskonna arengukavast
Riigikogu sai tänasel istungil ülevaate Eesti digiühiskonna arengukavast aastani 2030.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rääkis arengukava tutvustades, et Eesti on loonud unikaalse ökosüsteemi, mida on keeruline kopeerida. „Digi on toonud meile tuntust üle maailma. Siit võrsuvad ja kasvavad ükssarvikuks maailma muutvad digilahendused. Digi on aidanud meil olla suurem kui rahvaarv või majandus eeldaks. Eesti on olnud teerajaja,“ ütles Sutt.
Et olla edasigi teerajaja, ei piisa ministri sõnul pelgalt olemasoleva putitamisest, vaid vaja on kliendikesksust ja uusima tehnoloogia kasutuselevõttu. „Ning kõike seda küberturvaliselt. Just nendest põhimõtetest oleme lähtunud uue digiühiskonna arengukava koostamisel,“ ütles Sutt.
Minister peatus lähemalt arengukavas esitatud kolmel alaeesmärgil: digiriigi arengul, ühenduvusel ja küberturvalisusel.
Digiriigi alal on arengukava fookusse tõstnud avalike teenuste ja riigihalduse kvaliteedi, mis tähistab digiriigi järgmist küpsusastet ja arengujärku. „Kui seni on IT-kasutamise sihiks olnud eeskätt avaliku sektori tõhustamine, siis nüüd nihutame keskmesse inimestele loodava väärtuse just kasutajakogemuse näol,“ selgitas minister Sutt.
Ühenduvuse kohta ütles ta, et selle eesmärk on lihtne: 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. „Selleks parandame sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades juurdepääsuvõrkude arendamisega. Tähtis on arendada 5G‑baastaristut ja teenuste pakkumist, et tulevikus ka 6G-ks valmis olla,“ rääkis Sutt.
Küberturvalisuse kohta märkis Sutt, et see on digiühiskonna võimaldaja. „Selleta poleks usaldust, milleta pole digiteenustel kasutajaid ehk mõtet ja mõju. Seepärast on küberturvalisuse alal eesmärgiks, et küberruum on turvaline, usaldusväärne ning küberohtudele vastupidav.“
Minister peatus ka rahal ning selgitas, et koguvajaduseks on hinnatud veidi enam kui 1,2 miljardit eurot 10 aasta peale.
Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal andis ülevaate arengukava tutvustamisest majanduskomisjoni istungil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja (I), Kert Kingo (EKRE), Andrei Korobeinik (K), Heiki Hepner (I), Peeter Ernits (ERKE) ja Kalle Grünthal (EKRE).
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse
Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadusega (455 SE) soovitakse jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate.
Seadusega vähendatakse 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra. Seletuskirja kohaselt tagab veeteetasude määra vähendamine paremini ka töökohtade säilimise sektoris, millel on otsene positiivne mõju riigieelarvele, ning aitab vältida ulatuslikku töötajate koondamisvajadust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Mihhail Stalnuhhin (K), Peeter Ernits (EKRE) ja Annely Akkermann (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 73 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (413 SE) viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta.
Eelnõu näeb ette võimaluse valmistada ja kasutada haiglas erandkorras uudseid ravimeid. Kehtestatakse nõuded, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ning ravi jälgimine. Selliseid uudseid ravimeid saab valmistada ja kasutada üksnes Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Tegemist on ELis uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal on hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel.
Eelnõuga lihtsustatakse kliiniliste uuringutele loa taotlemise protsessi, eeskätt siis, kui taotleja soovib uuringut läbi viia paljudes ELi liikmesriikides. Sel juhul suhtleb taotleja kogu protsessi vältel ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes kogu protsessi ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ELis koordineerib ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamisearuande. Kliinilise uuringu loa taotlemine toimub edaspidi ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu tasub sponsor Eestis kolm erinevat tasu: tasu ravimiametile, eetikakomiteele ja riigilõivu. Kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning koostatakse üks ühine lõppotsus. Kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet avalikuks. Avalikuks saab uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu- ja inspektsiooni tulemused.
Kehtestatakse ka nõuded nende ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, mida uuringus osalejatele kliinilise uuringu käigus manustatakse. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitsele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets ja Kalle Grünthal (mõlemad EKRE).
Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (421 SE) tehtavad muudatused puudutavad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.
Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb. Eelnõuga sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.
Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk. Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel.
Olulisemaks muudatuseks eelnõus on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid. Prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.
Eelnõuga viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile.
Eelnõu kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenustes Keskusesse.
Seletuskirjas märgitakse, et uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks on riik 2021. juuni seisuga. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht 2020. aasta lõpu seisuga oli vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ca 12 000 ja 13 700.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungiaja lõppemise tõttu jätkub homsel istungil Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljevi, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Dmitri Dmitrijevi, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorini, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Kaido Höövelsoni, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaare, Natalia Malleuse, Igor Kravtšenko, Imre Sooääre, Marek Jürgensoni, Mihhail Korbi, Martin Repinski, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi, Andrei Korobeiniku ja Raimond Kaljulaidi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (462 SE), mis näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine.
Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
Istungi stenogramm.
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]