Riigikogu sai tänasel täiskogu istungil riigihalduse ministrilt Jaak Aabilt ülevaate avaliku teenistuse 2018. aasta aruandest. Minister rääkis avaliku teenistuse töötajate arvust, tööjõukuludest, värbamisest, voolavusest ja koolitustegevusest.

Jaak Aab andis ülevaate kogu avaliku ja valitsussektori töötajate arvudest.

„2018. aastal töötas avalikus sektoris tervikuna täistööajale taandatuna 312 000 töötajat, kellest ligikaudu 88 protsenti oli ametis valitsussektoris ja 12 protsenti muus avalikus sektoris. Eesti tööhõivest 26–64aastaste seas moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku,“ tõi minister välja.

„Eesti tööealiste inimeste arv on vähenemas ja seetõttu on oluline hoida valitsussektori töötajate arv tasakaalus tööealise elanikkonnaga,“ märkis Aab. Ta rääkis, et strateegiliseks eesmärgiks on seatud 12 protsendiline valitsussektori töötajate osakaal. Seda suudeti ministri sõnul ka möödunud aastal hoida, mil see protsent oli 11,9. „2018. aastal vähenes valitsussektoris töötavate inimeste arv 0,4 protsendi võrra, avalike teenistujate arv aga vähenes 720 inimese võrra ehk 2,5 protsenti. Riigi ametiasutustes vähenes avalike teenistujate arv 612 inimese võrra ehk 2,7 protsenti. Kohalikes omavalitsustes 108 teenistuja võrra ehk 1,9 protsenti,“ ütles Aab.

Aab märkis, et töökorralduslikult oli möödunud aasta avalikus teenistuses suurte muudatuste aasta.

„Esmalt lõppes ju haldusreformi esimene etapp ehk haldusterritoriaalne reform,“ ütles minister. „Ühinemiste teel moodustus 51 uut kohalikku omavalitsust ehk umbes 2/3 kõigist tänastest omavalitsustest. Kokku vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79le,“ lausus Aab. Ühinemise tulemusena on ministri sõnul rohkem vahendeid, mida panustada kvaliteetsete teenuste osutamisele ja omavalitsuslike ülesannete täitmisele.

Minister tõi välja, et 1. jaanuarist 2018 kaotati maavalitsused ehk kohapealsed keskvalitsuse esindused. Aabi sõnul tähendas see seda, et nii mitmedki valdkonnad ja ülesanded liikusid omavalitsustele või omavalitsustele maakonnas ühiselt täidetavaks, nagu näiteks ühistranspordi korraldus või maakonna kui piirkonna arendamine.

„Luues väljaspool Tallinna uusi töövõimalusi, panustasid ümberkorraldustesse üle 40 riigiasutuse, riigi osalusega sihtasutuse ja avalik-õigusliku institutsiooni,“ ütles minister. Aab märkis, et maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti ja lisaks koliti pealinnast välja sadu töökohti. Sellised ümberkorraldused on ministri hinnangul andnud võimaluse töötada riigi töökohtadel piirkondades ka neil inimestel, kes varem olid sunnitud käima tööl Tallinnas.

Minister rääkis, et 2019. aastal ja ka edaspidi jätkub riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine, paindlike töötingimuste ja kaugtöö soosimine. „2023. aasta lõpuks maakonnakeskustesse loodavad riigimajad võimaldavad lisaks avalike teenuste kättesaadavamaks muutmisele parandada regioonide riigitöötajate töötingimusi ning laiendada kaugtöö võimalusi,“ märkis Aab. Ministri sõnul peab värbamine avalikku teenistusse ja laiemalt riigi palgale olema senisest paindlikum ning parimal kandidaadil peab olema võimalus töötada oma kodukohas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu täiskogu tööaja lõppemise tõttu:

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (57 SE) muudetakse kodakondsuse seaduse sätteid, millega täpsustatakse ja ühildatakse põhikooliõpingutega kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele.

Samuti muudetakse põhikooli lõpetamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvaid sätteid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Eelnõu jõustumise korral jäetakse põhikooli lõpetamise tingimustest välja riiklikud põhikooli lõpueksamid. Koolidele antakse tervikuna põhikooli lõpetamise otsuse pädevus.

Riikliku õppekava alusel on koolil õigus kehtestada lõpetamise tingimusena näiteks kooli spetsiifikale vastava koolieksami või näiteks loov- või uurimistöö tegemine. Riikliku tagasisidevahendina säilivad riiklikud aine- ja pädevustestid, mis loovad võimaluse jälgida õpilaste arengut ajas ning analüüsida erinevate aastate õpitulemusi ja kooli või klassi õpitulemusi riigi üldise taseme kontekstis.

Uue välishindamisinstrumendina sätestatakse õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused.

Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele või eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset.

Kõigile põhikooli lõpetajatele viiakse enne põhikooli lõpetamist läbi ka riiklik test, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.

Põhikooli lõpetaja saab eelnõu kohaselt oma õpingute raames läbiviidud riiklike testide eduka sooritamise korral täidetud ka kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele.

Riigikogu ei toetanud ühte otsuse eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (38 OE).

Seoses Eesti Panga nõukogu liikmete volituste lõppemisega tegi nõukogu esimees Mart Laar ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane.

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Riigikogu nimetab keskpanga nõukogu liikmed ametisse nõukogu esimehe ettepanekul viieks aastaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse eelnõu poolt hääletas 18 Riigikogu liiget ja vastu oli 74 liiget.

Kuna eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis jäi see otsusena vastu võtmata.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201909241000.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]