Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigihalduse minister Arto Aas andis täna Riigikogule ülevaate valitsussektori töötajate arvust, tööjõukuludest, asjatundlikkusest, värbamisest, voolavusest ning arendus- ja koolitustegevusest.

Eelmisel aastal töötas avalikus sektoris tervikuna täistööajale taandatult 135 300 töötajat, nendest 87 protsenti olid ametis valitsussektoris ja 13 protsenti muus avalikus sektoris. Eesti kogu hõivest moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku.

Rääkides valitsussektori keskmise palga kasvust, ütles Aas, et see oli mullu 8 protsenti, mis oli Eesti keskmisest palgakasvust kaks protsendipunkti kiirem. Eesti keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1065 eurot ning valitsussektoris 1079 eurot. Aas tõdes, et avaliku sektori palgatasemed erinevad maakonniti ja nagu arvata võib, on Tallinnas ja Harjumaal kõrgem palgatase kui teistes maakondades.

Aas tõi oma ettekandes välja, et riigi ametiasutuste üldine sooline palgalõhe on riigi keskmisest palgalõhest oluliselt madalam, olles möödunud aastal 9,2 protsenti võrrelduna Eesti riigis tervikuna 23-protsendilise palgalõhega.

Avalikus teenistuses oli möödunud aastal personali koguvoolavus 11 protsenti, sealhulgas vabatahtlik voolavus 7 protsenti. Aas tõdes, et avalikus teenistuses oli vabatahtlik voolavus alla kriitilise määra. Samas on tema sõnul selge, et riik peab pingutama, et olla ka edaspidi mainekas ja ihaldusväärne tööandja.

Aasa sõnul on avalikus teenistuses kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Kui Eestis keskmiselt on kõigis hõivatutest 41 protsenti kõrgema haridusega, siis meie ametnike seas on kõrgema haridusega töötajaid lausa 76 protsenti.

Riigihalduse ministri sõnul pakub nii sel kui järgnevatel aastatel väljakutset vajadus vähendada valitsussektori töötajaskonda samas sammus riigi üldise tööealise elanikkonna vähenemisega.

„See on meie kõigi ühine ülesanne, kuna liiga suur riigiaparaat muutuks koormaks meie maksumaksjatele,“ ütles Aas. Tema sõnul ei saa ja ei tohi olla lahendus pelgalt riigitöötajate mehaaniline vähendamine. „Meie eesmärk on ikkagi üle vaadata struktuurne töökorraldus, vaadata üle ülesanded, avalike teenuste standardid. Põhimõttelised muudatused riigi töökorralduses ja uute e-teenuste kasutuselevõtt toetavad tõhusamat ja kiiremat töökorraldust,“ loetles ta. Kriitiliselt tuleb Aasa sõnul hinnata ka riigiasutuste administratiivkoormust, mida riik on ise endale tekitanud ja mida riigiga suheldes peavad ettevõtjad taluma.

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja ühe otsuse:

Riigikogu võttis 91 poolthäälega vastu riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse (209 SE), mille eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti.

Riigikogu võttis 90 poolthäälega vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse (217 SE), mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel Vilja Toomast, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, Keskerakonna fraktsiooni nimel Dmitri Dmitrijev, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Aivar Kokk ja Vabaerakonna fraktsiooni nimel Monika Haukanõmm, kes kõik toetasid eelnõu vastuvõtmist seadusena.

Toomast avaldas heameelt, et elatisabi skeemi väljatöötamise juures saavutasime kokkuleppe Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga, kellele langeb põhivastutus elatisabi kättesaamisel vanemalt, kes ei soovi oma vanemakohustusi täita laste kasvatamisel.

Pikhof tõi välja, et uuest aastast hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus, kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale. Lapsele makstud elatisabi nõuab riik sisse võlgnikult.

Dmitrijev ütles, et Keskerakonna fraktsioon pakkus elatisabi suuruseks 215 eurot ehk elatise miinimummäär, mitte 100 eurot. Kuid hoolimata sellest, et nende muudatus ei läinud läbi, toetas Keskerakonna fraktsioon antud eelnõu vastuvõtmist seadusena. „Eesmärk on iseenesest positiivne ning kindlasti avaldab positiivset mõju ühele Eesti kõige tundlikumale sihtrühmale – üksikvanematele ja nende lastele,“ põhjendas ta.

Kokk märkis, et perehüvitise seadus on läbi aastate suurim perepoliitika muutus, millega muudetakse õigusselguse huvides või tunnistatakse kehtetuks perehüvitise seadusega 24 eri seadust, et vähendada dubleerimist ja ühtlustada sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused.

Rääkides elatisabist, ütles Kokk, et see puudutab Eestis 12 500 last. „Praegu kavandatav 100 euro suurune riigi makstav elatisabi ei ole suur summa jõukale inimesele, kuid aitab tugevalt kaasa vaesema pere toimetulekule,“ ütles ta.

Haukanõmm juhtis tähelepanu sellele, et head tulemust Riigikogu saalis on võimalik saavutada sellisel juhul, kui suhtuda tõstatatud küsimustesse, tehtud ettepanekutesse avali meele ja avatud südamega.

Seadus sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi suuruseks ühe lapse kohta on määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

Sotsiaalkomisjon täiendas teise lugemise käigus seadust vanemahüvitise ümberarvutamise osas nii, et alammäära suuruses vanemahüvitist saava lapsevanema vanemahüvitis ei jääks tuleval aastal alla vanemahüvitise alammäära ehk 470 eurot kuus.

Sotsiaalkomisjon viis õiguskantsleri ettepanekul vanemahüvitise seaduse kooskõlla põhiseadusega, et vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist. Õiguskantsler leidis, et ebaõiglus tekib juhul, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades. Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära, mis on tänavu 390 eurot kuus, saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Kui aga tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.

Õigusselguse huvides muudetakse või tunnistatakse kehtetuks perehüvitiste seadusega 24 eriseadust, et vähendada dubleerimist ja ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust ja muudab teenuste kasutamise inimeste jaoks mugavamaks.

Perehüvitiste seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril, kuid vanemahüvitise muudatused õiguskantsleri ettepanekust tulenevalt jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (231 SE), mille eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.

Samuti laienevad Kaitseväe õigused tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on edaspidi õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 17 täiendamise seaduse (226 SE), millega antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Veeseaduse täiendamise seaduse algatamine tulenes Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Muudetud seadusega täiendatakse veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Riigikogu võttis 79 poolthäälega ja 6 vastuhäälega vastu valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse (165 SE), millega kodifitseeritakse keskkonnaõigust: atmosfääriõhu kaitsega seotud normid korrastatakse ja struktureeritakse kohati ümber, ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust.

Varasemaga võrreldes lihtsustati omavahel seotud lokaalsete ja rahvusvaheliste nõuete rakendamist ja kontrolli. Seaduse väljatöötamisel arvestati olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla direktiividega. Atmosfääriõhu kaitse seadus asendab välisõhu kaitse seadus.

90 poolthäälega võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (220 SE). Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale.

Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse (232 SE). Seadus lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks.

Tulevikus saavad nii e-residendid kui ka Eesti elanikud võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata. See saab tehniliselt toimuma IT-lahenduste abil, kus ühtlasi peab olema tagatud krediidiasutustele kehtiv “tunne oma klienti” nõue. Muudatus puudutab kõiki Eesti ID-kaardi, digiID või e-residendi kaardi omanikke.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud säilituseksemplari seaduse (157 SE). Seadus asendab kehtiva sundeksemplari seaduse. Seaduse poolt hääletas 80 saadikut, vastu oli 6 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus kaasajastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist.

Seadus sätestab trükise algmaterjali ja filmi algmaterjali kogumise ning säilitamise reeglid. Säilitamiseks loovutatavate trükiste arvu vähendatakse kaheksalt neljale, samuti vähendatakse säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu kümnelt neljale raamatukogule.

Et tänapäevane väljaannete kirjastamise tehnoloogia on muutunud, siis suurendatakse riiklikku panust digitaalsete väljaannete ja algmaterjali säilitamistegevusse. Muudatus on vajalik, et vältida olulise osa digitaalse kultuuripärandi hävimine. Samuti tagada juba digitaalselt loodud trükiste säilitamine ning kättesaadavaks tegemine.

Seaduse järgi toimub kõigi füüsilisel teabekandjal (v.a. filmi algmaterjal) olevate säilituseksemplaride kogumine läbi ühtse keskuse, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu. Rahvusraamatukogu hakkab koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat. Rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine.

Riigikogu võttis 65 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” (244 OE). Antud otsus lubab kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemise Daesh/ISIL vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.

USA juhitav Daeshi/ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias.

Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE) täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu.

Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks.

Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga.

Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Eelnõu menetluse käigust andis ülevaate keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja. Tema sõnul puudutavad muudatusettepanekud Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha laekumise täpsemat fikseerimist. Eelnõu rakendamise järel oleks selge ja üheselt arusaadav, kuidas raha laekub kohalikele omavalitsustele, Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Maavara kaevandusõiguse tasust kantakse 0,275 eurot kaevandatud tonni kohta kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsusüksuse eelarvetesse, kui kaevandatakse põlevkivi, ja 0,29 eurot kaevandatud tonni kohta kaevandusala asukoha kohaliku omavalitsusüksuse eelarvetesse, kui kaevandatakse hästi lagunenud turvast.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga (162 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Eelnõu menetlusest andis ülevaate majanduskomisjoni liige Kalle Palling. Ta ütles, et tegemist on seaduseelnõuga, mis annab suuniseid energiatõhususe saavutamiseks energia tootmisel, tarbimisel ja jaotamisel lisaks hangete korraldamisele riigile kuuluvates hoonetes.

Palling tõi eelnõus kõige olulisema teemaplokina välja riigi kohustuse saavutada kindel kogus energia lõpptarbimise säästu – 1,5 protsenti kogu riigis lõpptarbijatele müüdavast energiast perioodil 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2020. Selline energiasääst saavutatakse Pallingu sõnul juba kavandatud riiklike energiatõhususe meetmete, nagu maksud ja energiasäästu toetusmeetmed, rakendamisega. Sellega kaetakse 95 protsenti koos juba siin Riigikogus kinnitatud aktsiisitõusudega vajalikust säästu suurusest.

Pallingu sõnul muutus eelnõu menetluse tulemusena oluliselt lahendus, kuidas täiendavaid energiasäästumeetmeid korraldama hakatakse. Palling ütles, et eelnõu energiasäästupoliitika rakendamisel tulenevaid makseid ja koormusi siiski ette ei näe, kuigi majanduskomisjon neid koosolekul mitmel korral kaalus ja otsustas 14. juuni istungil nendest loobuda. Eelnõu tagab direktiivi ülevõtmise minimaalses mahus.

Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne.

Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu kohustab samuti energiaettevõtteid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärele, lisaks elektrile ja gaasile kaugkütte ja sooja tarbevee teenuse osutamisel. Samuti näeb eelnõu ette teatud kasvu puhul lõpptarbijate individuaalsete ja küttekulujaoturite või -mõõturite paigaldamist seal, kus nende kasutamine on majanduslikult mõistlik. Direktiivi nõude kohaselt on eelnõus kohustus teha iga nelja aasta tagant suurettevõtetes energiaaudit, et luua eeldused ulatusliku energiasäästu saavutamiseks tööstussektoris laiemalt.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (230 SE) täiendatakse Eesti lipu seadust uue lipupäevaga, mille kohaselt oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäev on ettevõtjapäev. Ettevõtjapäeva eesmärk on ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tunnustamine ja väärtustamine.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir tegi ettepaneku täiendada Eesti lipu seadust uue lipupäevaga. „See on ettevõtjapäev, mis on kava kohaselt oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäev. Käesoleval aastal oleks see 6. oktoober,“ ütles Oviir eelnõu tutvustades.

Oviiri sõnul on lipupäeva eesmärk väärtustada ja tunnustada ettevõtjat kui ühiskonnas väärtuste loojat. „Lipupäev on sümboolne tunnustus, mis näitab, et ettevõtja nagu ka ettevõtlus ja ettevõtlikkus on alusväärtused, milleta meie ühiskond ei toimi,“ ütles ta. „Ettevõtlus ja ettevõtlikkus vajavad ühiskonnas senisest palju suuremat märkamist, tunnustamist ning ettevõtja roll ka laiemat teadvustamist eri ühiskonnagruppides.“

Oviir rõhutas, et ettevõtjapäev ei teki kindlasti tühjale kohale, sest eelmise aasta 8. oktoobril tähistas Eesti esmakordselt ettevõtjapäeva lipupäevana.

Läbirääkimistel sõna võtnud  Jaanus Marrandi Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist tegi ettepaneku eelnõu toetada. Samuti Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Andre Sepp.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Einar Vallbaum soovitas eelnõuga mitte tormata ja tegi ettepaneku teha midagi tõsist Eesti ettevõtjate jaoks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Henn Põlluaas, kelle sõnul fraktsioon ei toeta seda eelnõu.

Läbirääkimistel võttis sõna ka Andres Ammas, kes tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 17 poolt ja 33 vastu ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (251 SE) on välja töötatud, et soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega.

Eelnõu tutvustanud siseminister Hanno Pevkur ütles, et eelnõus sisalduvate muudatuste eesmärk on soodustada ja lihtsustada Eesti ühiskonnale ja majandusele lisandväärtust andvate talentide Eestis viibimist, elamist ja töötamist.

Ministri sõnul luuakse paindlikum regulatsioon iduettevõtlusega seotud välismaalaste sisserände soodustamiseks. Teiseks on ettepanek võimaldada tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmist ka suurinvestoritele ja soodustada suurinvestori perekonnaliikmete Eestisse tulemist koos suurinvestoriga. Eelnõuga arvatakse sisserände täitumise arvestuse alt välja IKT sektori töötajad, iduettevõttes töötavad välismaalased ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.

Minister selgitas, et eelnõu lihtsustab ka doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa omamise tingimusi, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, samuti soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks doktorantidele ja doktorikraadiga inimestele. Lisaks laieneksid kõrghariduse õppuritele kehtestatud soodustused ka 4. ja 5. taseme kutseõppes õppivatele välismaalastele.

Ettepanek on muuta ka paindlikumaks töörändega seotud menetlusprotseduure, võimaldades ametikoha vahetust sama tööandja juures, ilma et peaks selleks taotlema uut elamisluba või Eesti Töötukassa luba.

Lisaks kaotatakse nõue, mille kohaselt peab abikaasa juurde elama asumiseks välismaalase abikaasa olema Eestis elanud vähemalt kaks aastat. Veel sisaldub eelnõus ettepanek muuta erinevaid regulatsioone paindlikumaks ja lihtsamaks. Pevkur tõi näiteks nõue, mille kohaselt peab välismaalane elamisloa alusel Eestis viibima vähemalt 183 päeva aasta jooksul, ettepanek on see kaotada ja tunnistada kehtetuks ka lühiajalise Eestist eemal viibimise registreerimise regulatsioon, asendades selle elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega.

Samuti nähakse ministri sõnul ette, et kõik seaduslikult riigis viibivad välismaalased saavad elamisluba taotleda Eestis olles. Ettepanek on võimaldada ka niinimetatud automaatset elamisloa õiguse andmist Eestis sündinud või vahetult peale sündi Eestisse elama asuvale alaealisele lapsele. Samuti ettepanek vabastada alla 15-aastased välismaalased isikutunnistuse või elamisloakaardi kohustusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas ja Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Jüri Adams. Põlluaas tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tulemusega 7 poolt, 38 vastu ja 4 erapooletut, ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (252 SE) on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta.

Siseminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule eelnõu ja loetles eelnõus kavandatavad muudatused.

Kehtiv seadus sätestab kindlad juhud, mille puhul on lühiajaline töötamine ilma elamisloata lubatud. Muu hulgas on lühiajaline töötamine täna lubatud põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel. Muudatuse tulemusel võib välismaalane lühiajaliselt Eestis töötada erinevates valdkondades tingimusel, et üldised nõuded lühiajalise töötamise registreerimiseks on täidetud.

Eelnõu võimaldab lühiajaliselt töötada kuni üheksa kuud aastas senise kuue kuu asemel. Teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud töötada kogu seadusliku viibimise aja kestuse jooksul.

Seaduslikult riigis viibivatel välismaalastel võimaldatakse edaspidi esitada pikaajalise viisa taotlus, olles Eestis. Samuti sätestatakse pikaajalise viisaga määratud viibimise ajaks Schengeni õigustikus lubatud maksimaalne periood ja see on kuni üks aasta. Minister lisas, et tagamaks siiski, et viibimine viisa alusel ei oleks pikaajaline, seatakse tingimus, mille kohaselt ei tohi viibimine pikaajalise viisa alusel olla rohkem kui aasta kahe aasta jooksul.

Pikaajalise viisaga viibivatel välismaalastel lubatakse edaspidi pikendada oma viibimisaega lühiajalise Eestis töötamise eesmärgil, kuid kogu viibimise aeg ei tohi üldjuhul olla kauem kui üheksa kuud aastas.

Eelnõu sätestab ka hooajatöö mõiste ja hooajatöötajate riigis töötamise tingimused. Luuakse ka elamisloaga töötamiseks alaliik, tähtajaline elamisluba ettevõttesiseseks üleviimiseks ning sätestatakse tähtajalise elamisloa ettevõttesiseseks üleviimiseks andmise taotlemise tingimused. Nimetatud elamisluba saavad taotleda ettevõttesiseselt üleviidud juhtivtöötajad, spetsialistid ja kõrgharidusega praktikandid. Maksimaalne tähtaeg sealjuures on juhtivtöötajatele-praktikantidele kolm aastat ning kõrgharidusega praktikantidele kuni üks aasta. Samuti võimaldatakse teise liikmesriigi üleviidud töötaja elamisloaga Eestis töötada. Näiteks võib Soomes antud üleviidud töötaja elamisloaga ka Eestis töötada.

Eestis lühiajaliselt elamisloa alusel töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid muudetakse nii, et senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel sätestatakse Eesti keskmise palga nõue.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Jaak Madison Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioonist. Madison tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 12 poolt ja 34 vastu, ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Istung lõppes kell 19.12.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside