Riigikogu sai neljapäevasel istungil ülevaate Eesti Arengufondi tegevusest aastatel 2014-2015 ning arutas majanduse ja ettevõtlusega seotud küsimusi.

Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul on Arengufond seitsme aasta jooksul investeerinud kokku 22 ettevõttesse 14 miljonit eurot, millele on lisandunud 40 miljonit eurot kaasinvestoritelt. „Need ettevõtted pakuvad Eestis tööd üle 200 inimesele ning lisaks ligi 100 inimesele välismaal,“ ütles Konsa. „Riskikapitali investeeringute turg Eestis on teinud läbi väga kiire arengu, olles kaugeltki mitte täiuslik, kuid täiesti funktsioneeriv. Eesti iduettevõtted on üheksa aastaga kokku kaasanud investoritelt üle 170 miljoni euro, sellest üle poole vaid viimase kahe aasta jooksul,“ lisas Konsa.

Konsa tõi iduettevõtete näidetena esile virtuaalset riietusruumi teenust pakkuvat Fits.me ning inseneridele koostöö platvormi pakkuva Grab CAD ettevõtted, kust Arengufond on oma osaluse müünud viimase aasta jooksul.

Konsa kirjeldas programmi Startup Estonia, millega toetatakse iduettevõtete loomist. Oluliste tegevustena tõi ta esile keskkonnasäästliku tehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele suunatud programmi ning õiguskeskkonna muutmist, et välistalentide Eestisse asumine oleks mugav ja paindlik.

Konsa pidas tähtsaks dialoogi Eesti pikaajaliste eesmärkide üle, milleks on Arengufond algatanud arengufoorumi „Eesti tee 2030.“ „Oma ettepanekud Eesti pikaajalistest eesmärkidest esitame Riigikogule tuleva aasta alguses,“ ütles Konsa.

Konsa sõnul on nii investeeringute kui arenguseire puhul Arengufondi ülesanne täiesti uute lahenduste otsimine ehk raputav innovatsioon. „Kui suured riigid saavad olla edukad paljudes valdkondades, siis Eesti peab oskama nutikalt spetsialiseeruda,“ selgitas Konsa.

Konsa tõstatas küsimuse, kuidas Eestis suurendada inimeste tervena elatud aastate arvu. „Praegu tähendab iga lisandunud keskmine tervena elatud aasta ligikaudu 14 000 täiendavat tervet töövõimelist inimest tööjõuturul,“ ütles Konsa. „Esimene samm selles suunas oleks Eesti tervishoiusüsteemi suurem avamine eraettevõtlusele ning muutmine sobivaks kasvupinnaseks uutele toodetele ja teenustele,“ pakkus ta lahenduseks.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Krista Aru, Mihhail Korb, Maris Lauri ja Urve Palo.

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE). Seadus lihtsustab füüsilisel isikul mitteärilise otstarbega kauba deklareerimist. Füüsiline isik võib mittekaubanduslikku kaupa, mis on isiklikuks otstarbeks alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga olenemata selle väärtusest või kaalust.

Samuti antakse seadusega tollile õigus tuvastada, kas kauba puhul on tegemist võltsinguga. Seadus täpsustab intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise korda tollis.

Seaduse tasemel kehtestatakse TIR-märkmike kasutamise loa andmine ja kehtetuks tunnistamise kord. TIR (Transport International par Route) märkmik on tollidokument, mis hõlbustab tolliprotseduure riigi piiride ületamisel. Seadus annab tolliametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide küsimuste üle otsustamise rahandusministri ning maksu- ja tolliameti peadirektori pädevusse.

Riigikogu kiitis 72 poolthäälega heaks Riigikohtu esimehe algatatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu liikme Tõnu Antoni kohtunikuametist vabastamine” (104 OE). Otsus näeb ette vabastada Tõnu Anton Riigikohtu liikme ametist alates 27. aprillist 2016.

Riigikogu kiitis 62 poolthäälega (vastu 5 ja erapooletuid 5) heaks majanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” (109 OE). Otsus näeb ette Jevgeni Ossinovski tagasikutsumise nõukogust ja Urve Palo nimetamise uueks nõukogu liikmeks.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu:

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE). Eelnõu nägi ette riigi õigusabi taotluse esitamise keelenõude muutmise, et anda võimalus esitada taotlus lisaks eesti keelele ka vene keeles. Eelnõu kohaselt ei oleks tulevikus kohtul võimalik automaatselt riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisel tagastada.

Ettekande teinud Dmitri Dmitrievi sõnul on eelnõu eesmärk välistada olukord, kus inimesel puudub reaalne võimalus pöörduda riigi poole õigusabi saamiseks, kuna ta ei valda piisavalt eesti keelt. „Eelnõu parandaks Eestis elavate inimeste põhiõiguste kaitset,“ ütles Dmitriev.

Õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on oluline tagada riigi õigusabi igaühele, kes on õigustatud seda saama, olenemata sellest, kas abivajav inimene on suuteline täitma vastavat taotlust eesti keeles või mitte. „Täna kehtiva seaduse muutmiseks puudub otsene vajadus, kuna õigusabitaotlusi pole selle esitamise keelest tulenevalt tagasi lükatud ning vene keeles esitatud taotlused on võetud menetlusse,“ ütles Pikhof.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andres Anvelt ja Henn Põlluaas, kes ei toetanud antud eelnõu.

Hääletus: poolt 49 ja vastu 20, seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]