Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas rõhutas Riigikogu tänasel istungil valitsuse teadus- ja arendustegevuse ülevaadet andes, et teadlaste ja ettevõtjate vahel on vaja parandada koostööd ning teaduse mõju majandusarengule peab suurenema.

Peaminister Ratase sõnul on Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas läbi aastate olnud keskseks teemaks ülikoolide ja teiste teadusasutuste ning ettevõtjate parema koostöö saavutamine. „See on ka tänase valitsuskoalitsiooni jaoks prioriteetne valdkond, mis vajab selget edasiminekut. Eesti majandusarengu eeldus on ettevõtlussektori teadmusmahukus – keerukamad tooted ja teenused aitavad paremini konkureerida ning loovad suuremat lisandväärtust ja töökohti,“ ütles Ratas ning lisas, et erasektoriga koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse osatähtsus peab suurenema. Ta tõi näitena, et ettevõtete tellimusel ja rahastusel läbiviidud uuringud moodustavad vähem kui viis protsenti teadus- ja arendustegevuse asutuste teaduskuludest.

Ratase hinnangul on tulemusliku teaduskoostöö aluseks rahastamise stabiilsus ning selgelt kokkulepitud eesmärgid. „Oleme otsustanud suurendada teaduse baasrahastamise osakaalu 50 protsendini. Hetkel on baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise suhe circa 30 ja 70 protsenti. Lisaks eraldame doktorantide stipendiumitele 9 miljonit lisaeurot alates 2018. aastast,“ märkis Ratas.

Ratase sõnul on Eesti eesmärk 2020. aastaks saavutada teadus- ja arendustegevuseks kolm protsenti SKPst. Ta tõdes, et hetkel oleme sellest eesmärgist kaugel, sest teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus moodustas 2015. aastal SKPst 1,5 protsenti. „Koalitsiooni eesmärk on tõsta riigi poolt tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus ühe protsendini SKPst. Riigi kulutuste kasv aitab kaasa erasektori investeeringute stimuleerimisele, kui riik kasutab enda vahendeid nutikalt,“ ütles Ratas.

Ratase hinnangul on hea aeg teha põhimõttelisi strateegilisi muudatusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi juhtimises ja rahastamises. Tema sõnul esitab teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise ning korraldamise rakkerühm tänavu kolmandas kvartalis valitsusele oma ettepanekud antud küsimuses.

Ratas nimetas üheks keskseks probleemiks ettevõtete juhtide ja omanike vähest teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalustest ning piiratud motivatsiooni tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks. Eesti ettevõtted on digitaalsete lahenduste ärakasutamisel 28 Euroopa Liidu riigi seas alles 22. kohal. „Vaja on luua ettevõtete vajadustest ja huvidest lähtuvaid koostööplatvorme, mis aitavad kaasa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimisele,“ ütles Ratas.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Barbi Pilvre peatus oma sõnavõtus teadusmaailma ja ühiskonna vahelisel kommunikatsioonil.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jürgen Ligi ütles, et talle meeldis peaministri kõnes Eesti teadussaavutuste väljatoomine ja hariduse järjepidevuse rõhutamine. Tema hinnangul puudus kõnes üldine visioon teaduse tähendusest ühiskonnas ning meetod, kuidas majandusstruktuuri muuta.

Konservatiivse Rahvaerakoona fraktsiooni nimel sõna võtnud Mart Helme sõnul on teaduse rakendamine võtmeküsimus, et Eesti majandus saaks konkurentsivõimeliseks. Tema hinnangul peaksid rakendusteadused olema iseseisev ekspordivõimeline arendusharu.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Aadu Musta hinnangul tuli peaministri ettekandest hästi välja, et riik ega valitsus ei tee teadust, vaid loob tingimused hariduse ning teadus-arendustegevuse toimimiseks ühiskonnas. Ta nimetas probleemidena koostööd ülikoolide vahel.

Viktoria Ladõnskaja Isamaa ja Res Publica fraktsioonist tõi oma kõnes esile tendentsid hariduses ja teaduses, näiteks inimressursi ja rahalise ressursi piiratus. Ta pidas oluliseks doktorantide stipendiumide tõstmist.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru märkis, et ta oleks oodanud peaministri kõnest rohkem uue valitsuse poliitikat teadus- ja arendustegevuses. Samuti tekitas küsimusi kõrgharidust ja teadusasutuste konsolideerimist puudutav. Aru hinnangul on Eesti ühiskond ja Eesti teadus lahku kasvanud.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (315 SE) eesmärk on vabastada kuni 19-aastased puudega inimesed ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu maksmise kohustusest. Eelnõu näeb ette muuta selleks ambulatoorse eriarstiabi visiiditasude maksmise korda.

Eelnõu esindaja Monika Haukanõmme sõnul on ettepanek vabastada puudega lapsed visiiditasudest, sest nemad vajavad suuremal määral tervishoiuteenuseid võrreldes tavalastega.

Riigikogul jäi pooleli ühe eelnõu menetlemine:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, eelnõu (313 SE) näeb ette abinõud Riigikogu uurimiskomisjoni tegevuse tõhustamiseks. Eelnõu eesmärk on tagada isikute ilmumine komisjoni ette ning dokumentide ja andmete edastamine komisjoni nõudel.

Eelnõu esindaja Artur Talviku sõnul on eelnõu eesmärk tugevdada parlamentaarset järelevalvet ja Riigikogu uurimiskomisjoni jõudu. Tema hinnangul ei ole hetkel uurimiskomisjonil ühtegi mehhanismi, millega ta saaks ütluste andjat kohustama kohale tulema.

Eelnõuga soovitakse anda uurimiskomisjonile õigus teha vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele ettekirjutusi ning määrata sunniraha kuni 8000 eurot seadusliku eesmärgi täitmiseks nii kaua, kui see on vajalik. Samuti luuakse eelnõuga alus sundtoomise kohaldamiseks nende isikute suhtes, kes on korduvalt mõjuva põhjuseta eiranud uurimiskomisjoni kutset ja on uurimiskomisjoni poolt läbiviidava uurimisega oluliselt seotud.

Seoses Riigikogu tööaja lõppemisega eelnõu menetlus jätkub kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside