Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas esines täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses COVID-19 haigusega kujunenud olukorraga Eestis.

Peaminister rääkis, et viiruse levik on kiiresti kasvanud eelkõige Ida-Virumaal, aga ka Harjumaal ja Tartu maakonnas ning mujalgi ja et enam kui kolmandik nakatumistest toimub teadmata kohas. Neljandikul juhtudest toimub nakatumine Ratase sõnul perekonnaringis, enam kui kümnendikul juhtudest tööl ning samas suurusjärgus nakatutakse muu kontakti kaudu.

„Kui septembris ja oktoobris oli näha, et haigus levis rohkem nooremaealiste hulgas, siis kandus see nende kaudu peagi ka vanemaealiste hulka. Viimasest tulenevalt on hüppeliselt tõusnud haiglaravi vajavate isikute hulk ning COVID-19-haigusest tingitud surmade arv. Novembris registreeriti Eestis nelikümmend seitse surma, mis oli tervelt kaheksa korda enam kui kuu võrra varem,“ rääkis peaminister.

Jüri Ratas rääkis, et pidevalt arenev kriis mõjutab kõiki ühiskonna tahke üheaegselt ning seetõttu peab kaaluma iga piirangut ja leevendust ning mõtlema sulgemiste ja avamiste tagajärgedele. „Suhtleme Terviseameti, teadusnõukoja ja kõigi asjassepuutuvate ametiasutustega igapäevaselt, et teha mõõdetud, kaalutud ja konteksti arvestavaid otsuseid, mis olukorrale kõige paremini vastaksid,“ sõnas Ratas.

Veel ütles peaminister, et Eesti on suutnud hoida nakatumise näitajad ja COVID-19 surmade arvud enamikest Euroopa riikidest madalamad ja seda ka teise laine ajal ning eesmärk on see, et Eesti tervishoiusüsteem peaks nakatumise kasvu survele vastu ning et oleks võimalik pakkuda nii plaanilist kui ka erakorralist ravi kõigile Eesti elanikele.

Ratas ütles, et viiruse leviku vähenemiseks peab igaüks meist jätma oma igapäevaelus ära iga viienda kontakti.

Vaktsineerimise kohta märkis peaminister, et täna hommikul kinnitas valitsus esialgse COVID-19 vaktsineerimise plaani, millega määratakse olulised sihtrühmad ja vaktsineerimise edasine korraldus. Tema sõnul valmistutakse vaktsineerimise alustamiseks esimesel võimalikul juhul, soovitavalt jaanuaris. Esimeses järjekorras tagatakse kava kohaselt vaktsineerimisvõimaluse tervishoiutöötajatele ja teistele tervishoiuasutustes töötavatele inimestele, hoolekandeasutuste elanikele ja töötajatele ning samuti vanemaealistele ja teatud haigustega inimestele. „Meie eesmärk on vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda 2021. aastal tasuta vaktsineerimise võimalus ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma,“ sõnas Ratas.

Majanduse olukorrast kõneldes ütles Ratas, et kevadiste meetmete ning inimeste ja ettevõtjate pingutuste toel läbiti langusfaas Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest oluliselt pehmemalt. „Meie majanduslangus aasta esimese üheksa kuuga oli 3,2 protsenti, mis on samuti enam kui kaks korda liidu keskmisest väiksem,“ täpsustas ta. Ratas lisas, et koroonaviiruse kriisi tõttu kannatanud inimesed ja ettevõtted vajavad lähiaastatel lisatuge ning välistoetuste kasutamise keskmes saab olema inimkeskne majanduse elavdamine, tervishoiuvaldkonna investeeringud, kindlustunde tugevdamine ning suurte uuenduste läbiviimine.

Avalduse lõpus rääkis peaminister Ratas, et koroonaviiruse levik on jätkuvalt oht inimeste tervisele ning ühiskonna ja majanduse toimimisele. „See on meie kõigi mure ning viiruse leviku pidurdamine on iga Eesti inimese kätes. Seetõttu on eriti oluline, et me kõik järgiksime tervishoiuekspertide suuniseid. Viirus levib inimeselt inimesele ning selle levikuga võitlemiseks ei tohi me anda sellele võimalust edasi kanduda,“ ütles Ratas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Heiki Hepner (I) ja Mart Helme (EKRE).

Kaja Kallas rääkis, et koroonaviirus on kontrolli alt väljas ja märkis, et valitsus ei ole suve kasutanud teiseks laineks valmistumiseks ja õppetundide kogumiseks. See maksab Kallase sõnul praegu kätte. Ta ütles, et Ida-Virumaa on üksinda jäetud ja sealsed ettevõtjad saavad valitsuse otsustest teada meedia vahendusel. Kallas lisas, et lähikuudeks on vaja väga selget plaani viirusega tegelemiseks. Samuti on tema sõnul vaja paika panna väga täpne vaktsineerimisplaan.

Kersti Sarapuu sõnul on Eesti globaalset pilti vaadates viiruse ohjeldamisega hästi hakkama saanud. Ta ütles, et praegu ilmnevad meie tervishoiu kitsaskohad ja paljud seni kehtinud rahastamismudelid ei ole enam jätkusuutlikud. „Kuna me ei soovi kärpida raviteenuste mahtu, siis tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida praegune valitsus on teinud,“ ütles ta.

Jevgeni Ossinovski sõnas, et epideemia on Eestis teises laines käest lastud. „Olukord on kehv,“ nentis ta. Riskistsenaariumid on Ossinovski sõnul realiseerunud ja enne jõule ja tulevasi vaktsineerimisi on olukord kriitiline. Rahvas ei järgi halvasti rakendatud ja rakendunud piiranguid, märkis ta. Ossinovski peatus ka piirangute kommunikatsioonil ja tõdes, et ebasüsteemseid otsuseid polegi võimalik kommunikeerida.

Heiki Hepneri sõnul on naiivne loota, et meil oleks kuldvõtmeke probleemide lahendamiseks. Ta rõhutas, et tuleb hoiduda opositsiooni ja koalitsiooni vahel joonte tõmbamisest ning haigusega tuleb ühiselt võidelda, sest siis võib kindel olla, et kriis seljatatakse. Hepnergi sõnas, et vaktsineerimine vajab head ja selget kava.

Mart Helme ütles, et Eesti on valitsuse ja valitsusjuhi tasandil vastu võtnud olulisi, kuid keerulisi otsuseid. Valitsus on tema sõnul püüdnud leida kuldset keskteed, et hoida elus majandust ja leida vahendeid firmadele ja inimestele.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (287 SE) on seotud teise samba reformiga.

Seadus tagab sujuva andmevahetuse pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa vahel selleks, et puuduva töövõimega isikutele tehtavaid väljamakseid II pensionisambast ei maksustataks tulumaksuga.

Seadusega tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Seadusega tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis seaduse järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Seadusega laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Seaduse muudatuse kohaselt ei saa kuni 2023. aastani esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida võlgnikule tehtavat väljamakset pärimise puhul, pensionile jäämise korral või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga. 2023. aastaks on kavas luua tehniline lahendus, mis võimaldab kohtutäituril saata pensioniregistrile arestimisakt, misjärel peab register esmalt täitma arestimisaktis oleva nõude ja alles seejärel tegema väljamakse võlgnikust pensionikonto omanikule. Seni kehtib praegune praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku arveldusarvele, mida kohtutäitur saab arestida.

Tulumaksuseadusesse viidi sisse muudatus, millega võimaldatakse füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulude täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Muudatusel on positiivne mõju Eesti väiketalunikest FIEdele. Samuti jäetakse seadusest välja nõue, mille kohaselt omatoodetud põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Sellisest nõudest loobumine võimaldab talunikel teenida oma toodetelt suuremat lisandväärtust ja tagab hõivatuse ka väljaspool vegetatsiooniperioodi.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 89 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse (226 SE) eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegu on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal pole enam võimalik loomade eest hoolitseda. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Põllumajandus- ja Toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda muudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Muudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse seadusega pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustus tagada looma nõuetekohane pidamine, kui võlgniku vara hulka kuulub loom. Peale selle sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 88 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (120 SE) eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks.

Kohalikele omavalitsustele luuakse suurem otsustusõigus seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus. Samuti muutub Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetletud objektidel teha kord kolme aasta jooksul. Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevuse teate.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Vingugaasiandur tuleb puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonesse paigaldada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. Vingugaasiandurid on juba praegu kohustuslikud eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva (SDE) ja Toomas Kivimägi (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 82 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 11.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Reformierakonna algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (122 SE) laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Jaanson (RE).

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homsele istungile kahe eelnõu teine ja kolme eelnõu esimene lugemine

Homsele lükkusid valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE) ja valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) eelnõu (261 SE) teine lugemine ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE), rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) ja põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside