Riigikogu menetles tänasel istungil kolm eelnõu.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (709 SE) võetakse üle olmevee kvaliteeti käsitlev ELi direktiiv. Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada elanikele ohutu joogivesi. Samuti on muudatuste eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda.

Eelnõuga võetakse kasutusele veevarustusahela riskihindamise põhine käsitlus. Samuti parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja sellega seotud teabele ning seatakse nõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele, aga ka veelekete vähendamiseks. Kohustusi saavad joogivee käitlejad, avalike valduste omanikud, kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (744 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ning anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole.

Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik ELi toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka Eesti seadusandluses.

Kui kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi ärisaladusena käsitada, siis eelnõuga kehtestatakse loetelu andmetest, mida ärisaladusena käsitada võib. Nii muutub ärisaladusena käsitada võiva info hulk ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Eelnõuga lisatakse seadusesse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab eri andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg, samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (739 SE) soovitakse kehtestada erakorraline 50-eurone pensionitõus aastateks 2024–2027.

Eelnõuga muudetakse riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 50-eurone pensionitõus on planeeritud 2024.–2027. aasta 1. jaanuarile ehk kokku neljale järjestikusele aastale.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE), Aivar Kokk (I), Tõnis Mölder (K) ja Helmen Kütt (SDE).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal ja Tarmo Kruusimäe.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]