Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise ja saatis selle kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 29. november kell 17.15.

Eelnõu menetlemise käigus kuulas rahanduskomisjon ära kõik valdkonnaministrid, et saada detailne ülevaade valitsemisalade eelarvetest. Riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid eelnõule 50 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas 20 muudatusettepanekut, mille sisuks on valitsemisalade vahelised ja sisesed tehnilised muudatused ning tekstiparagrahvide täpsustamine. Komisjoni tehtud muudatused koostati ministeeriumidest saadud täiendava informatsiooni alusel. Komisjon jättis Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Mitmed muudatusettepanekud puudutasid struktuurse eelarvepositsiooni tasakaalustamist, vähendades põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulusid ning Rail Balticu, EAS-i ja teisi kulusid. Samuti tehti ettepanekuid suurendada mitmetele programmidele eraldatud vahendeid.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud need ettepanekud pärast läbivaatamist komisjoni toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

Tuleva aasta eelarve arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,29 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) eesmärk on eelarvest rahastatavate tegevustega toetada valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Hanno Pevkur, Sven Sester, Mart Helme, Andres Herkel, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Oudekki Loone, Jürgen Ligi, Martin Helme, Maris Lauri, Krista Aru, Külliki Kübarsepp, Keit Pentus-Rosimannus ja Margus Tsahkna.

Sõnavõtjad esitasid oma tähelepanekud ja seisukohad seoses tuleva aasta riigieelarvega. Toodi esile eelarvega seotud nii positiivsed muutused, aga ka ohud, mis kaasnevad liigse optimismi ja  struktuurse puudujäägiga koostatud eelarvega.

Eesti Vabaerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja EKRE fraktsioon tegid ettepaneku pärast muudatusettepanekute hääletamist eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: poolt 34, vastu 54 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus (496 SE) parandab menetlusabi kättesaadavust inimestele, kes kuuluvad sotsiaalsetesse riskirühmadesse.

Uue regulatsiooni järgi saab kohus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja vajadust abi järgi. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest, mille alla kuulub nii riigilõivu, kautsjoni, menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulud. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast.

Kohtute ülekoormuse vähendamiseks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine puudutab kaebusi, mis on enamasti ajendatud kaebaja pahatahtlikkusest. Seadus laiendab lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluse näol on tegemist vähem ressurssi nõudva menetlusliigiga võrreldes tavamenetlusega, kuna kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, näiteks kuulata menetlusosalise ära telefoni teel, kalduda kõrvale dokumentide vorminõuetest, loobuda kohtuistungist. Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäära 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (498 SE) võtab üle Euroopa Liidu vastava makseteenuste direktiivi, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset.

Seadus reguleerib kaht uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi inspektsiooni järelevalve all, nagu teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasuda ilma krediitkaardi või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis neid teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 saadikut.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (489 SE) antakse asenduskoduteenus ja lapse perekonnas hooldamine pärast maavalitsuste kadumist kohalike omavalitsuste korraldada.

Tegevuslubade väljastamise õigus läheb Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb edaspidi ka järelevalvet. Peale maavalitsuse ülesannete jagamise kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel on seaduse üks eesmärk suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust.

Kohalike omavalitsuste korraldatava abi peatükki lisatakse asendus- ja järelhooldusteenus. Regulatsiooni eesmärk on, et asendushooldusel olevaid lapsi koheldaks võrdselt ning nende kohtlemine ei sõltuks asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis võiks tekitada diskrimineeriva olukorra.

Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Asendushooldusteenus on mõeldud alaealistele ja järelhooldusteenus kuni 25-aastastele täisealistele noortele.

Läbirääkimistel võttis sõna Liina Kersna (RE), kes rõhutas seaduse tähtsust.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Riigikogus läbis esimese lugemise järgmine eelnõu

Valitsuse algatatud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE) näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale. Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.

Istung lõppes kell 19.32.

Fotod:

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside