Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teise lugemise ja saatis selle kolmandale lugemisele

Eelnõuga (164 SE) moodustatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal Põllumajandus- ja Toiduamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada samade tegevuste tegemist eri riigiametites, vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivari Padar (SDE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) pikendab kohalike omavalitsuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise tähtaegasid.

Eelnõu eesmärk on välja pakkuda 2020. aasta jaoks operatiivselt toimiv lahendus. Tulenevalt COVID-19 levikust põhjustatud eriolukorrast rakendus 2020. aasta riigieelarve seaduse vastav säte, mistõttu lükkus riigi eelarvestrateegia vastuvõtmine sügisesse. Seoses sellega tuleb pikendada kohalike omavalitsuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ja volikogule esitamise tähtaegasid. See võimaldab KOVidel juhtimisotsuste tegemisel arvesse võtta riigi eelarvestrateegias kajastatud informatsiooni.

Lisaks nähakse eelnõuga ette lihtsustus eelarve seletuskirjas informatsiooni esitamiseks. Sarnane reegel kehtib riigi eelarvestrateegia, mis võimaldab valitsusel teha riigi eelarvestrateegias üldistusi ja lihtsustusi võrreldes tavaolukorraga.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (193 SE) näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga – Riigikontrolliga.

Eelnõu algatajad põhjendavad, et eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks. Selleks antakse järelevalvepädevus Riigikontrollile. Kontrollitegevuse professionaalsuse tõusu tõttu muutub erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus.

Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab ERJK asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll õigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes. Täiendava ülesande täitmine eeldab Riigikontrolli ümberkorraldusi, ametnike värbamist ja väljaõpet jms. Muudatuste ettevalmistamiseks ning elluviimiseks nähakse seaduses ette piisav jõustumisaeg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Priit Sibul (I), Tõnis Mölder (K), Indrek Saar (SDE) ja Siim Pohlak (EKRE).

Kallas viitas asjaolule, et Riigikontrolli ülesannete hulgas ei ole järelevalve tegemist erakondade tegevuse. Seetõttu on sellise muudatuse tegemine põhjendamatu. Ta tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Sibul toetas eelnõu. Tema  arvates tuleks arutelu viia kasvõi Riigikohtuni välja, et tuua selgus muudatuse vastavusest põhiseadusele. Ta lisas, et menetluses olevad käimasolevate asjadega peab kindlasti edasi minema lähtudes õiguslikust järjepidevusest. Mölder analüüsis ERJK senist tegevust ja tegi selle kohta teravat kriitikat. Seetõttu pidas ta vajalikuks muudatuste tegemist erakondade rahastamise järelevalve küsimuses. Saar selgitas, et kui Riigikontrollile antakse ülesanne kontrollida erakondade varjatut rahastamist, siis võib see tuua kaasa poliitiliselt tendentsliku lähemise. Saar juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Riigikogult oodatakse praegu pärast kriisiolukorra lõppemist tegelemist hoopis kaalukamate asjadega. Saar tegi samuti ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pohlak põhjendas eelnõu vajalikkust ja kutsus üles tegema menetluse käigus ettepanekuid eelnõu muutmiseks.

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise hääletus: 46 poolt, 53 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 15. mai.

Vabas mikrofonis võttis sõna Helmen Kütt.

Istung lõppes kell 18.24.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside