Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas pensionikindlustusega seotud eelnõu teise lugemise ja kuulas ära vastused neljale arupärimisele.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (475 SE), millega lahendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleeme ja tagatakse õigusselgus. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on Eesti hariduse infosüsteemi juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood. Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu.

Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend. Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või peatada pensioni saamine, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. juunil 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023.

Teise lugemise käigus viidi eelnõusse sisse sotsiaalkomisjonis tehtud muudatusettepanekud, mis tagavad, et energiahinna tõusu leevendamise ajutise meetmena makstavat toetust ei saa võla katteks arestida ning makstavat toetust ei võeta töötutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Õnne Pillak (R).

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (475 SE) kolmas lugemine on kavandatud 9. veebruarile.

Peaminister Kaja Kallas vastas kolmele arupärimisele ja tervise- ja tööminister Tanel Kiik ühele arupärimisele.

Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Rene Koka, Ruuben Kaalepi, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Riho Breiveli, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Alar Lanemani, Merry Aarti, Mart Helme ja Paul Puustusmaa esitatud arupärimisele Eesti jõupingutuste kohta Ukraina toetuseks ning liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis (nr 100).

Kallas selgitas kõigepealt, et kolme Balti riigi peamised suunad Ukraina toetamiseks on järgmised. Esiteks, me kasutame kõiki võimalusi Ukrainat poliitiliselt toetada. Teiseks, oleme valmis andma Ukrainale ka sõjalist abi. Ja kolmandaks, lisaks sõjalisele poolele jagame paljusid seisukohti ka näiteks energiapoliitikas. „Ja nagu ma ütlesin, mitte ainult Baltikumis on ühtsus oluline, vaid tegelikult NATO-s ja Euroopa Liidus tervikuna,“ toonitas Kallas.

„Me kindlasti räägime pidevalt liitlastega. Alles eile rääkisin Prantsuse presidendiga ka sel teemal ja põhimõte on see, et me võime küll Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset,“ ütles Kallas.  

„Kolmel Balti riigil on ühtsed seisukohad liitlasvägede kohaloleku kohta meie regioonis. Esiteks, 2014. aastast alates toimiv Balti õhuturve ja 2017. aastast alates Eestis, Lätis, Leedus, Poolas kohal olevad NATO lahingugrupid. Eestis juhib seda gruppi Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas Ameerika Ühendriigid,“ selgitas peaminister. Ta tõi eraldi välja, et kaks nendest riikidest on tuumajõud ja üks neist juhib NATO lahingugrupi Tapal. NATO lahingugrupp Eestis koosneb Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani vägedest, see tähendab, et rünnak Eesti vastu oleks rünnak ka nende riikide vägede vastu.

„Me oleme Balti riikidega ühiselt sellel arvamusel, et NATO idatiiva kaitse‑ ja heidutushoiakut tuleb tugevdada kiirendatud tempos, ja oleme sel suunal teinud järjest tööd,“  kinnitas Kallas.

Peaminister vastas veel arupärimisele sõjalise abi kohta Ukrainale (nr 105) ja Mali missiooni lõpliku läbikukkumise kohta (nr 107).

Arupärimisele valmisoleku kohta Covid-19 nakkuse edasise levikuga toimetulekuks (nr 96) vastas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Riigikogu mälestas istungi alguses leinaseisakuga meie hulgast lahkunud Riigikogu liiget Madis Millingut. 

Riigikogu kuulas ära asendusliikme Ülle Rajasalu ametivande.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe ja Heiki Hepner.

Istung lõppes kell 20.31.

Fotod: (autor, Erik Peinar, Riigikogu).

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

 

 

Tagasiside