83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (791 SE). Seadusmuudatustega ühtlustatakse Eesti meditsiiniseadmete alased õigusaktid Euroopa asjakohaste direktiivide muudatustega. Muuhulgas keelatakse elavhõbedat sisaldavate tavakasutajatele mõeldud mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadmete turustamine. Seadusega sätestatakse meditsiiniseadme turule laskja, levitaja ja kasutuselevõtja kohustus teavitada terviseametit potentsiaalselt ohtlike meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtmisest. Samuti reguleeritakse senisest täpsemalt meditsiiniseadmete kliiniliste uuringutega seotud tegevused. Seaduse § 1 punktid 24, 26 ja 28 ning § 2 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril ning punktid 19, 20 ja 21 jõustuvad 2011. aasta 1. märtsil.

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seadus (800 SE). Seadus reguleerib Euroopa liikmesriikide piires liikuvate raudteetöötajate töö- ja puhkeaja tingimusi. Eesti õigus viiakse kooskõlla Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga, mis puudutab ohutu piiriülese liikluse arendamist ja aitab kaitsta piiriüleseid koostalitusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist ja tagada nende ohutust. Tööandjat kohustatakse pidama ning säilitama tööajaarvestust. Samuti sätestatakse Tööinspektsiooni kohustus teostada töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud korras ja tingimustel riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu piires piiriüleselt liikuvate raudteetöötajate töö- ja puhkeaja tingimuste täitmise üle. Täiendavalt näeb seadus ette vastutuse töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumisel. Seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 

71 poolthäälega kinnitati valitsuse algatatud riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruanne (820 OE). Vastavalt raamatupidamise seadusele on riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk Riigikogupoolse kontrollifunktsiooni teostamine valitsuse üle ning valitsusele võimaluse andmine selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest, mis omakorda sisaldab tegevjuhtkonna deklaratsiooni, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

 

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seadus (830 SE). Seadusega ratifitseeritakse kolm Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ühinemisega seotud lepingut: Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsioon (OECD konventsioon), Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe ning Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe (ühinemiskokkulepe). Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ettevõtluse riikliku toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (811 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega suurendatakse ettevõtluslaenude laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra, kuna algataja väitel ei vasta see enam ettevõtjate tänasele nõudlusele ja võib pärssida majanduse arengut. Lisaks laiendatakse eelnõuga tagatise saajate ringi, et kaotada samal liisinguteenuste turul tegutsevate finantseerimisasutuste ebavõrdne kohtlemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (793 SE) teine lugemine. Ülevõetava Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga kehtestatakse ühised eeskirjad liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, väljasaatmisel, kinnipidamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel, tagades sealjuures Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega tunnustatud isikute põhiõiguste kaitse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE) teine lugemine. Seadusega sätestatakse abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Eelnõu teine lugemine jätkub.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (834 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on harmoneerida Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsjärelevalve alase koostöö tõhustamise direktiiviga eesmärgiga suurendada finantsstabiilsust tervikuna kogu Euroopa Liidus. Parandatakse suure riskikontsentratsiooni (nt krediidiasutuste poolt väljaantud suured laenud) positsioonide juhtimist ning krediidiasutuste kapitali kvaliteeti omakapitalile ja võlakohustuste tunnustega väärtpaberitele kindlate nõuete kehtestamisega, samuti täiustatakse likviidsusriski juhtimise nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) esimene lugemine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus viiakse kooskõlla haridusnõudeid reguleerivate õigusnormidega. Seadusmuudatused puudutavad valla- või linnasekretärile esitatavaid haridusnõudeid ja ülesandeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (833 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused on seotud euro kasutusele võtmisega. Seadustes sätestatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingud eurodes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (844 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärgiks on sätestada Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmine kolmanda riigi kodanike jaoks. Elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (824 SE) esimene lugemine. Seaduse esmaeesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu (829 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärk on korrastada tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele selge õiguslik alus. Seadus on vajalik Eesti-sisese töö paremaks korraldamiseks ning selle abil selgitatakse otsuste tegemist ning reguleeritakse valdkonna toimimiseks vajalikke küsimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare küsimusele Eesti elanike võrdse kohtlemise kohta, mis puudutas ühendus saarte ja mandri ning saarte ja suursaarte vahel ning Raivo Järvi küsimusele toimetulekutoetuste tõstmise kohta.

Välisminister Urmas Paet vastas Helle Kalda küsimusele Eesti võlgade, Inara Luigase küsimusele välisministeeriumi rollist välisinvesteeringute Eestisse toomise ning Evelyn Sepa küsimusele Eesti ja Euroopa Liidu kohta.

Justiitsminister Rein Lang vastas Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele Eesti Energia ja konkurentsi kohta.

 

 

 

Riigikogu pressitalitus