Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, millega ratifitseeritakse kolme Balti riigi valitsuste hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe.

Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti Vabariigi valitsuse nimel Andres Anvelt, Leedu Vabariigi valitsuse nimel Eimutis Misiūnas ja Läti Vabariigi valitsuse nimel Rihards Kozlovskis 23. novembril 2017. aastal Vilniuses.

Kokkulepe aitab tihendada kolme Balti riigi koostööd päästevaldkonnas elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkuleppe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.

Kokkuleppega kehtestatakse üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas koostööd hädaolukordades. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse, otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.

Enamasti kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (625 SE) poolt hääletas 68, erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel viis seadust:

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seadusega (671 SE) võetakse üle ELi avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Seaduse järgi peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida.

Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale, näiteks ERRile, samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.

Seadus jõustub 2018. aasta 1. detsembril.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu kaheksa saadikut.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (661 SE) rakendab Eesti õiguses nn geobloki määruse.

Seadusega tarbijakaitseseadusesse tehtavate täienduste tulemusel ei ole ettevõtjatel lubatud Euroopa Liidu siseturul eristada kliente nende kodakondsuse, elu- ega asukoha põhjal. Määruse eesmärk on, et Euroopa Liidu siseturul ei diskrimineeritaks kliente hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt, samuti elektroonilisi teenuseid, nagu pilveteenused, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid. Kui ettevõtjad soovivad teisest ELi liikmesriigist pärit kliendi suunata eraldi veebilehele, siis tuleb selleks edaspidi eelnevalt nõusolek saada. Geobloki määrus ei kehtesta kohustust tarnida kaupa kõikjale ELis. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine.

Seadusega määratakse 3. detsembril jõustuva geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 ja vastu kaheksa saadikut.

Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seadusega (659 SE) vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste. Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus.

Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumi luuakse üks täiendav ametikoht, milleks vajalik ressurss kaetakse Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Seni on Riigi Teataja väljaandja säilitanud paberil kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid, välja arvatud kohalike omavalitsuste üksuste määrused. Seadusega loobutakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest. Seda ei rakendata seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Digitaalselt säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis kõik avaldamiseks edastatud algtekstid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu kaheksa saadikut.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse (677 SE) kohaselt soovib Eesti ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga, mida tuntakse Göteborgi protokolli nime all, ja kiita heaks protokolli 2012. aasta muudatused.

Göteborgi protokolli eesmärk on vähendada viie saasteaine: vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, inimtegevusest põhjustatud lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkoguseid. Need saasteained mõjuvad piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu kahjulikult inimese tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja põllukultuuridele. Göteborgi protokollil on 27 osalist, kellest muudatused on heaks kiitnud kümme.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (672 SE).

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil investeeringute kaitse lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriigiga. Varem on Eesti lõpetanud sarnased lepingud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise kaheksa eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) annab õiguse vahetada digiretsepte ja haiguslugusid Euroopa Liidu liikmesriikidega. Andmevahetusplatvorm vahendab andmeid tervise infosüsteemist ja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti tervishoiuteenuse osutajale ja apteegile. Arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad tagada parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varem üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda. Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini, kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE) aluseks on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine. Direktiivi eesmärk on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat). ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul, mis võeti vastu 2013. aastal ja jõustus 30. septembril 2016.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (662 SE) muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Teise lugemise käigus tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku jätta riigisekretäri ametikohale alles juriidilise kõrghariduse nõue.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatusettepaneku, millega lisatakse raskeveokimaksu seadusesse säte, mille järgi Maanteeametile esitatud andmed on ette nähtud ka Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks ning sätestatakse Maksu- ja Tolliametile õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete parandamist, kui omanik või valdaja on liiklusregistrile esitanud valeandmeid ja tasunud ettenähtust vähem raskeveokimaksu. Teise muudatusettepaneku järgi ei pea Maksu- ja Tolliamet Haigekassat füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa registreerimisest teavitama, vaid andmekogud vahetavad andmeid automaatselt.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (695 SE) muudetakse riigieelarve seniste vahendite jaotust umbes kahe protsendi ulatuses, mitte aga eelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on eelarves 53 muudatust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (645 SE) tõstetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäär 10 eurole tonni kohta. Teise lugemise käigus tegi keskkonnakomisjon ettepaneku mitte muuta põlevkivi kasutamise õiguse tasu arvestuslikke põhimõtteid ja mitte siduda põlevkivi ressursitasu sellest valmistatavate toodete põlevkivielektri turuhinnaga, vaid jätkata õli hinnal põhineva ressursitasuga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (676 SE) luuakse uus rahvuspark, Alutaguse rahvuspark, et kaitsta Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike loodust ja pärandkultuuri.

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ja see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Sinna kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on juba kaitse all ja piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ja eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmest lahustükist, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Riigikogus läbis esimese lugemise seitse eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) näeb ette muuta 2014. ja 2015. aasta ravimiseaduse reformidega muudetud või lisatud ravimiseaduse sätteid nii, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ja võimaldaks tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ka maapiirkondades.

Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirangud, samas säilitada võimalus kohustada suuremaid apteegipidajad avama maapiirkondades apteeke, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus üle Eesti. Eesmärgi toetamiseks ja apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades tuleb eelnõu järgi haruapteekide tegevus enam kui 4000 elanikuga linnades lõpetada 2020. aasta juunis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) ajakohastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Samuti muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad näiteks lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes, vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ja saadetakse toetuse saajale personaalne teade.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted.

Eelnõu järgi on tõuaretuse määruse tähenduses pädev asutus Veterinaar- ja Toiduamet.

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (720 SE) sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIAle ülemineku eesmärk on lihtsustada taotluste esitamist ja lühendada taotluste menetlusaegu. Muudatus ei tähenda, et tulevikus peab kõigis toetusmeetmetes kasutama vaid e-PRIAt, kuid see annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse seda võimalust iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.

Peale selle korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) eelnõu (658 SE) tõhustatakse meetmeid, et reageerida ohtlike kalduvuskurjategijate ja välismaalastest kurjategijate toime pandud kuritegudele.

Muudetakse eluaegse vangistuse täitmise korda, laiendatakse kannatanute õigusi, lahendatakse karistusseadustiku § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära põhiseaduspärasuse küsimus, tõhustatakse võimalusi tegeleda alkoholi tarvitamisest tuleneva retsidiivsusohuga ja muudetakse üldkasuliku töö täitmise regulatsioon senisest paindlikumaks.

Muudatuste eesmärk on vähendada korduvkuritegevust ja seeläbi suurendada ühiskondlikku turvalisust.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu (680 SE) näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehele. Praegu ei ole kinnipeetavatel lubatud kasutada Internetti, küll aga on neil vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, Õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri). Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja Õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

Samuti muudetakse vanglas hädaolukorra lahendamist puudutavaid sätteid ning vanglateenistuse pädevust vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisel.

Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõuga (712 SE) soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Eelnõu järgi on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) näeb ette muuta Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise korda nii, et Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Samuti näeb eelnõu ette, et kuluhüvitisi ei kasutata sõiduautode liisingumaksete tasumiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 44, vastu oli 15 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 19.55.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside