Peaminister Andrus Ansip esines täna Riigikogus poliitilise avaldusega seoses valitsuse poolt Riigikogu menetlusse antud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Peaminister rõhutas, et tegemist on konservatiivse eelarvega, mille aluseks on ühest küljest maailma majanduse reaalsus, kus majandusprognoosid on muutnud pessimistlikumaks ning teisest küljest kevadel valijatele antud lubadused. Ta nimetas seda ka stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarveks. Ansip: „Järgmise aasata eelarve tuludeks on 6,11 miljardit eurot. Kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1 protsenti SKPst.“ Ansip selgitas defitsiiti kahe komponendiga: kvoodimüügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal tervelt poolteist protsenti SKPst ning järgmisel aastal taastatakse täies mahus pensioni II samba riigipoolsed sissemaksed. Peaminister eeldas, et Eesti võlakoormus püsib ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana – 5,8 % SKPst ning riigieelarve defitsiiti ja finantseerimistehinguid kavatsetakse rahastada reservide arvelt. Prognoositav maksukoormus jääb järgmisel aastal samale tasemele ehk 32,4-le protsendile. „Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu,“ lubas Ansip. Suuremad investeeringute mahud puudutavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valitsemisala. Ansipi sõnul moodustavad riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku kulud sotsiaalsele kaitsele ent sellegi poolest suurenevad need 190 miljonit ehk 10 %. Tähtsamaina mainis ta valitsuse otsust tõsta pensione tulevast aastast 4,4 protsenti. Samuti leidis märkimist ravikindlustuse osa, mis moodustab 770 miljonit eurot ning annab võimaluse taastada ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad kriisieelsele tasemele. Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot suunatakse eluasemetingimuste parandamiseks paljulapselistele peredele ja teistele sihtgruppidele. Kultuuri valdkonna eelarve kasvab 11 %. „Esmakordselt planeerime me kaitsekulud meie NATO partneritele lubatud eesmärgini – kahe protsendini SKPst,“ teatas Ansip, kelle arvates on neid vahendeid vaja Eesti enda kaitsevõime tugevdamiseks. Lõpetuseks ütles peaminister: „Eesti rahandus on üks kõige paremini korras olevaid rahandusi Euroopas. See on väärtus, mida hoida. Esitatud eelarve hoiab riigi rahanduse korras.“
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud
riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu (
95 SE) esimene lugemine. Algataja kinnitusel annab käesolev seaduseelnõu valitsusele võimaluse garanteerida Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile võlakohustusi, mida nimetatud seadus praegu ei võimalda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu (
86 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt reguleerivad seadusmuudatused psühhiaatriahaiglas ravil viibivate patsientide omandiõiguse piiranguid. Piirangute eesmärk on luua eeldused, et statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud ei valda aineid ja esemeid, millega nad võivad kahjustada nii enda kui ka teiste isikute tervist, turvalisust või eraelulist puutumatust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud
pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõuga (
52 SE) esimene lugemine. Algataja soovib lisada riigipühade hulka ülestõusmispühade 2. püha. Põhiseaduskomisjoni tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ei leidnud Riigikogu toetust. Ettepaneku vastu hääletas 60 ja poolt 12 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 3. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö
seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
38 SE) esimene lugemine. Algataja väitel tuleneb eelnõu algatamine vajadusest reguleerida seaduse tasandil õpilasmaleva mõiste ning suurendada malevakohtade arvu, vabastades tööandja 13-18 aastaste õpilasmalevas töötavatele noortele rahas makstava töötasu pealt tasutavast sotsiaalmaksust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seadus (
85 SE). Lepingu eesmärk on arendada kahe riigi vahelist koostööd pensionikindlustuse valdkonnas. Leping aitab kaasa Eesti Vabariigis ja Venemaa Föderatsioonis elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud lepingupoolte kodanike ja kodakondsuseta isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Leping asendab kuni 16. oktoobrini 2011 kehtivat „Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelist pensionilise kindlustamise alast koostöökokkulepet“, mis kirjutati alla 1993. aastal ning „Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli“, mis kirjutati alla 2002. aastal. Lepingu ratifitseerimise vastu ei hääletanud keegi.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (
41 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt kehtestatakse lennujaamatasude arvestamise kohustuslikud reeglid selliselt, et lennujaamatasude arvestamise alused ja kriteeriumid oleksid lennujaama kasutajate jaoks mittediskrimineerivad, objektiivsed ja läbipaistvad. Eelnõu muudab ka kohustuslikuks lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelised konsultatsioonid. Lennujaama haldaja peab konsulteerima lennujaama kasutajatega nii enne konkreetsete uute tasumäärade kehtestamist kui ka regulaarselt iga-aastaselt. Eelnõu annab võimaluse lennujaama haldajal ja lennujaama kasutajatel kokku leppida lennujaamateenuste kvaliteedistandardites. Eelnõuga ülevõetav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ kohaldub liikmesriikide sellistele lennujaamadele, mille aastane vedude maht on üle 5 miljoni reisija ning samuti iga liikmesriigi suurimale lennujaamale, milleks Eestis on AS Tallinna Lennujaam. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud
otsuse “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu (
77 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 000 000 eurot. Panga kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide suurenenud laenuvajadustele ning jätkata klientriikide majanduse arendamist ka majandus- ja finantskriisi järgses olukorras. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (
79 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega täiendatakse nimetatud seadust selliselt, et Eestil oleks võimalik teha deklaratsioon vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile, mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1996. Muudatus tagab, et Eestis saab piiriülese elemendiga lapse ja vanema suhetes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda ühtsest regulatsioonist ja tulevikus ei pea arvestama õigusabilepingutest tulenevaid erisusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
93 SE) esimene lugemine. Muudatustega viiakse seadus kooskõlla 30. augustil 2010 jõustunud Euroopa Liidu komisjoni direktiiviga 2010/60/EL. Eelnõu kohaselt lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele. Üldnõudena peab taimeliik olema sordilehte võetavate taimeliikide nimekirjas ja vastama taimeliigile esitatud kvaliteedinõuetele ning nõutav ei ole turustamisluba, vaid on kehtestatud nõuded söödakultuuride seemnesegu tootjale ja seemnesegu koostisosadele. Eelnõuga parandatakse ka taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse rakendamise käigus ilmnenud ebatäpsused seoses puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamist reguleeriva direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (
76 SE) esimene lugemine. Jäätmeseadusesse tehakse Euroopa Liidu direktiividest tulenevad täpsustused. Viimaste eesmärk on muuta selgemaks jäätmekäitluse peamiste mõistete määratlused, aidata kaasa jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisele ning edendada jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (
80 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, ühtlasi täpsustada radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutustamise korda ning kiirgushädaolukorrale reageerimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Riigikogu pressitalitus
