Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati teisipäevasel istungil pooleli jäänud valitsuse esitatud otsuse “Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (91 OE) esimene lugemine. Riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruande koosneb järgmistest osadest:
1) tegevusaruanne;
2) raamatupidamise aastaaruanne;
2.1) riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne;
2.2) täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta;
2.3) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud otsus “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” (77 OE). Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 000 000 eurot vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele. Panga kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide suurenenud laenuvajadustele ning jätkata klientriikide majanduse arendamist ka majandus- ja finantskriisi järgses olukorras. Aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid tegema volitatakse  justiitsministrit ja rahandusministrit.
 
Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse (64 SE). Lepingu eesmärk on asendada kehtiv leping, mille sõlmimisest on möödas üle kümne aasta. Selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toimunud suuri edasiminekuid. Muu hulgas on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ja alates 1. maist 2004 kehtivad Eesti suhtes Euroopa Liidu nõukogu sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise määrused. Lisaks on nii Ukrainas kui ka Eestis loodud uusi hüvitise liike, näiteks ei eksisteerinud kehtiva lepingu sõlmimise ajal Eestis töötuskindlustushüvise ega ka vanemahüvitise skeem. Samuti on sotsiaalkindlustusskeeme muutnud Ukraina. Leping käsitleb pensionide maksmisel peamiselt pro rata arvestust, see tähendab hüvitiste määramist ja arvutamist proportsionaalselt vastavas riigis töötatud ajale, ning pensioni maksmine toimub riigisiseste õigusaktide alusel.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (72 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on eelkõige viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, tehes teksti arusaadavamaks ning selgemaks. Seadust täiendatakse sätetega, mille eesmärgiks on tagada Leader-meetme rakendamine vastavalt meetme eesmärkidele ning luua võimalused Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Samuti muudetakse seaduse sätetes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna viidatavaid määrusi on muudetud või on need asendatud uutega. Üheks seaduse eesmärgiks on reguleerida ka enne kulutuste tegemist riigieelarvest tegevuse rahastamisega seonduvat. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (93 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2010. aasta lõpus jõustunud Euroopa Komisjoni vastavast direktiivist tulenevad uued nõuded. Nimetatud direktiiviga sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks. Seadusmuudatustega lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele.  Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (63 SE). Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega langes kõnealune eelnõu menetlusest välja.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Nimetatud eelnõu langes menetlusest välja.
 
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine lükkus Riigikogu järgmise, 6. töönädala päevakorda.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside