Riigikogu kuulas tänasel istungil ära kaitseminister Hanno Pevkuri ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, andis nõusoleku Eesti kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis ning ratifitseeris Eesti ja Katari vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu.

Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ (440 OE), millega suureneb Eesti kvoot kvoodiülevaatuse järel 121,8 miljoni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arveldusühiku (SDR) ehk umbes 150 miljoni euro võrra. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk umbes 450 miljonit eurot.

Samal ajal kvoodisuurenduse sissemaksega lõpeb Eesti Panga ja IMFi vaheline laenuleping mahus 164 miljonit eurot, mille vahendeid IMF ei ole kasutanud. Seega ei muutu Eesti jaoks oluliselt IMFis võetud finantskohustuste maht, ent muutub finantskohustuste vorm.

Kvoodisuurenduse maksab IMFile Eesti Pank. Kuni Eesti ei vaja IMFi laenu, ei mõjuta kvoodisuurendus Eesti Panga bilanssi. Kvoodi suurus määrab liikmesriigi hääleõiguse ja ka selle, kui suurt laenu saab riik kriisi korral IMFilt taotleda.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (450 SE), millega ratifitseeritakse Eesti ja Katari valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll.

Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist.

Mai alguse seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga. Lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 71 Riigikogu liiget.

Kaitseminister tegi ettekande „Eesti 2035“ elluviimisest

Riigikogu kuulas istungil ära kaitseminister Pevkuri ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Ettekande eel mälestas Riigikogu leinaseisakuga Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma 14 liiget, kes kaotasid 27 aastat tagasi elu Kurkse suurõnnetuses.

Pevkur ütles oma ettekandes, et Kurkse suurõnnetus on Eesti Kaitseväele suurim kaotus pärast iseseisvuse taastamist. „Need mehed jätsid oma elu õppusel, valmistudes vajadusel kaitsma Eesti rahvast ja meie vabadust. Täna, 27 aastat hiljem peame tõdema, et välimine oht meie kehtivale põhiseaduslikule korrale pole 1991. aastast olnud nii suur, kui ta on lähiaastatel,“ ütles ta ning lisas, et Venemaa aasta-aastalt kasvanud agressiivsus oma naabrite suhtes eskaleerus 2008. aastal Gruusia ning 2014. aastal Krimmi ja Ida-Ukraina ründamisega ning 2022. aasta 24. veebruaril alustas Putin Ukrainas täiemahulist invasiooni.

Kaitseministri sõnul on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu pannud nii meid kui ka teisi liitlasi ümber hindama ka meie enda kaitsevalmidust. „NATO liitlastena oleme üheskoos totaalselt muutnud kollektiivkaitse põhimõtteid ning oleme passiivkaitsemudelilt läinud üle aktiivkaitsele. Ehk allianss on selgelt kinnitanud, et kaitseme end esimesest meetrist alates ja vajadusel hävitades vaenlast ka vastase territooriumil,“ ütles Pevkur.

Eesti riigikaitse aluseks on tema sõnul iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida toetab tugev kaitsetahe. „Või nagu varasemalt olen defineerinud, riigikaitse baseerub kolmel sambal: esiteks kaitsetahe, teiseks kaitsevõime ja kolmandaks kaitsekoostöö,“ märkis Pevkur oma ettekandes.

Ta avaldas veendumust, et igaüks, kel on roll Ukraina abistamisel, peaks just praegu tegema lisapingutuse, et sõja kulg pöördumatult Ukraina võidule pöörata. „Sest Ukraina võit on meie võit. Ja meie pikaajaline eesmärk on tagada kindlustunne igale eestimaalasele, et Eesti on tugevate liitlassuhetega turvaline riik, kus meie vabadus ja rahvas püsib läbi aegade,“ ütles Pevkur.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vladimir Arhipov Keskerakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Mati Raidma Reformierakonna ja Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuded finantsasutustele, et vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.

Finantsettevõtted peavad edaspidi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest teavitama Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit, samuti kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve. Ettevõtetel peab olema tegevusplaan, et rünnete ja häirete korral oleks võimalik kahju piirata ja teenuste osutamist kiiresti jätkata. Riskide maandamine tagab parema andmete kaitse, klientide usalduse ja äritegevuse järjepidevuse.

Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit, sealhulgas panku, kindlustusandjaid ja investeerimisühinguid. Osale ettevõtetest kohaldub leebem regulatsioon ja mikroettevõtetele on ette nähtud erandid. Eelnõu tagab kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate ELi digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel.

Lisaks tõstetakse eelnõuga ELi määrusest lähtuvalt kindlustusvahendajate kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kindlustussummade piirmääri.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu (448 SE), mille kohaselt viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus Terviseametist Ravimiametisse. Eelnõu järgi viiakse koos ülesannetega Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes on seni Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud.

Lisaks antakse eelnõuga Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve tegemiseks kui ka selleks, et ettevõtjatele saaks anda vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas.

Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid, kuid need võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida.

Et tagada ka nende seadmete puhul ohutus ja toimivus, tuleb tervishoiuasutustel täita Euroopa Liidu määrustes esitatud tingimused, sealhulgas koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ja omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Eelnõu kohaselt küsib pädev asutus edaspidi täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.

Lisaks annab eelnõu Terviseametile riikliku ja haldusjärelevalve tegemiseks juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Praegu saab amet samu andmeid infosüsteemi volitatud töötlejalt küsides, kuid seletuskirja kohaselt on kiirem ja turvalisem, kui ametil on andmete töötlemiseks otsejuurdepääs.

Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE), millega kaasajastatakse 2013. aastast kehtinud seadust ja täpsustatakse ametiisikute toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni, kus eelkõige muutub selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu.

Eelnõu kohaselt on seotud isikuteks ametiisiku lähedased isikud. Lisaks sugulus- ja põlvnevussuhtele tuleb lähedussuhte sisustamisel arvestada inimeste tegelikku sotsiaalset ja emotsionaalset sidet, näiteks vastutuse jagamist, üksteisele toetumist ja usaldust. Nende inimeste suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang.

Samuti täpsustakse eelnõuga, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses. Tervishoiutöötaja ei pea eelnõu kohaselt seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist.

Lisaks näeb eelnõu huvide deklaratsiooni esitajale ette kohustuse deklareerida investeeringud krüptovarasse ning osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse projektide vastu. Krüptovara puhul tuleb deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus ning ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude puhul ühisrahastu teenuseosutaja ja osaluse väärtus. Samuti lisandub huvide deklareerijale eelnõu kohaselt kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE), millega tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.

Eelnõuga muutub lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmine. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine muudab kulud mastaabiefekti kaudu väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad viia vanarehve kogumispunktidesse tasuta piiramata koguses. Eelnõuga täpsustatakse ka mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja terminit. Samuti täpsustatakse jäätmete ladustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud tagatise ja kindlustusega seotud sätteid.

Lisaks ajakohastatakse ohtlike jäätmete käitlemisel nõutava kindlustussumma arvutusvalemit ja kaotatakse kindlustussumma ülempiir, mis praegu on 320 000 eurot. Nii jäätmete ladustamise tagatise kui ka ohtlike jäätmete käitlejate kindlustuse korral tekib kohustus regulaarselt hinnata tagatis- või kindlustussumma piisavust ja vajadusel seda suurendada. Jäätmete ladustamisel luuakse eelnõuga võimalus kasutada ühe rahalise tagatise liigina deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat.

Eelnõuga tuuakse selgelt esile probleemtoodete kokkuostu- ja vastuvõtunõuded, et vähendada vaidlusi ja tagada nõuetekohane jäätmekäitlus. Lisaks pikendatakse kahelt nelja aastani probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumist puudutavate väärtegude aegumistähtaeg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE), millega peatatakse kliimaseaduse koostamise ajaks ehk 2025. aasta lõpuni uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused.

Seletuskirja kohaselt tuleb loamenetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju, meetmed, mis aitavad Eesti kliimaeesmärke saavutada, ning põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluste peatamine ei piira.

Erandid on eelnõu kohaselt lubatud, kui soovitakse laiendada olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse vaid juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11 ja vastu 43 Riigikogu liiget.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE), millega sooviti lõpetada vanemahüvitise määramine ja maksmine ajutise viibimisalusega Eestis viibivatele ja töötavatele inimestele.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 42 ja selle vastu oli kuus Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE), millega sooviti alandada lapsevanemate maksimaalse osaluse määra lasteaia kohamaksus ning ühtlustada ja parandada olukorda Eesti eri piirkondades. Kohatasude ülempiiri alandamine olnuks algatajate hinnangul vajalik seoses alampalga määra tõusu ja mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksudes.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 43 ja vastu kuus Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi istungil ära Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 20.06

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]