Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja kolm otsust:

84 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse §40 muutmise seadus (92 SE), mis muudab kaitseliidu seaduses sätestatud tähtaegu, et võimaldada lõpule viia kaitseliidu omandisse andmisele kuuluvate varade üleandmise protsess. Et kaitseliidule varade tagastamise näol on tegemist aeganõudva protsessiga, ei ole senistest tähtaegadest kinnipidamine võimalikuks osutunud.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (137 SE), mis kaasajastab rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud regulatsiooni ning arvestab neid muutusi, mida on endaga kaasa toonud nii tehnoloogia kiire areng kui ka kuritegevusega seotud tehingute siirdumine globaalsesse ning kiirelt toimivasse küberruumi. 

81 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud teenetemärkide seadus (134 SE), mis lihtsustab riiklike teenetemärkide andmise korda. Kaotatakse ära Teenetemärkide Komitee ning jäetakse igaühele, sealhulgas asutustele, õigus esitada ettepanekuid, ilma seejuures kvoote kehtestamata. Ettepanekutele seatakse tähtajaline juurdepääsu piirang. Teenetemärkidega seotud asjaajamine antakse Vabariigi Presidendi Kantselei korraldada. Lisandub teenetemärgi äravõtmise ning teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi taotlemise regulatsioon. Seadus ühtlustab teenetemärkide kirjeldused ning kehtestab etalonkujutised. Vabariigi President on seaduse kohaselt edaspidi Riigivapi ketiklassi kavaler.

83 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seadus (156 SE), mis kõrvaldab elatisabi seaduse rakenduslikud probleemid, välistamaks võimaliku ebaselguse seaduse rakendumisel.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (159 SE), mis tõstab tööealiste puudega inimeste toetusi 30% võrra. Sügava puude korral hakkab toetus olema 210%, raske puude korral 140% ja keskmise puude korral 65% puudega inimeste sotsiaaltoetuste määrast kuus. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määr 2008. aastal on 400 krooni. Seega hakkavad tööealised inimesed saama sügava puude korral 840 krooni, raske puude korral 560 krooni ja keskmise puude korral 260 krooni kuus toetust.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seadus (138 SE), mis täidab sellega riigisisese menetluslünga. Eesti kirjutas kokkuleppe alla ja on selle osaline juba alates 12. veebruarist 1992. Kokkuleppe ratifitseerimine annab aatomiagentuurile oma ülesannete täitmiseks vajaliku õigusvõime, eesõigused ja puutumatuse, mida neil on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks liikmesriikide territooriumil.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ (140 OE). Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsioon kiideti heaks 2004. aasta juunis. Lahingugrupp on pataljonisuurune taktikaline üksus, mida on tugevdatud lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetuse elementidega. Lahingugruppide kontseptsiooni järgi peavad lahingugrupid olema 15-päevases valmisolekus, millest viis päeva on otsuste tegemiseks pärast kriisiohje kavandi vastuvõtmist Euroopa Liidu poolt ning 10 päeva üksuste operatsioonipiirkonda lähetamiseks. Kontseptsioonist lähtuvalt on EL võimeline alates 2007. aastast korraldama samaaegselt kahte operatsiooni. Lahingugrupid on valmisolekus kuue kuu kaupa ja korraga on valmisolekus kaks lahingugruppi. Lahingugruppide ülesanneteks on humanitaar- ja päästeoperatsioonid, rahuvalveoperatsioonid, kriiside ennetamine ja tõkestamine. Et lahingugrupp võib operatsioonile siirduda vahetult enne pooleaastase valmidusperioodi lõppu, vajab kaitseväe üksus võimalikul operatsioonil osalemiseks aastast mandaati, mis kataks valmidusperioodi, operatsiooni ja operatsioonilt naasmise aega. Sellest johtuvalt näeb mandaat ette kuni 55 liikmelise kaitseväe üksuse võimaliku kasutamise ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (143 OE), mis näeb ette pikendada Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos ühe aasta võrra alates 1. jaanuarist 2008, mil lõpeb praegu operatsioonil viibimist sätestav Riigikogu mandaat.

53 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis“ (144 OE), mis näeb ette Eesti kaitseväelaste mandaadi pikendamise 31. detsembrini 2008 vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile.

 Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu (78 SE);

Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu

(93 SE);

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (146 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (168 SE);

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE).

Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (150 SE);

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (166 SE).

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kaks eelnõu:

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE). Hääletustulemus: 53 poolt, 38 vastu.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (123 SE). Hääletustulemus: 55 poolt, 28 vastu, 1 erapooletu.

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts küsimustele ühistranspordi dotatsioonide, Eesti Posti ja korteriühituste kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas küsimusele rahvusvahelistel missioonidel osalemise kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas küsimustele Lohusuu kordoni, päästeteenistuse ja transiidi kohta.

Istungi stenogramm on siin:   

Riigikogu pressitalitus