Riigikogu kiitis tänasel täiskogu istungil heaks seaduse, millega soovitakse parandada nägemispuudega isikute ligipääsu raamatutele ja muudele trükistele.

Seaduse aluseks on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine, millega võimaldatakse trükiteostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (näiteks raamatust heliraamat). ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul, mis võeti vastu 2013. aastal ja mis jõustus 30. septembril 2016.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (686 SE) poolt hääletas 62 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel neli seadust:

Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus (689 SE) annab õiguse vahetada digiretsepte ja haiguslugusid Euroopa Liidu liikmesriikidega. Andmevahetusplatvormi kaudu saab vahendada andmeid tervise infosüsteemist ja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti tervishoiuteenuse osutajale ja apteegile. Arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad tagada parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele. Soome, Portugali ja Horvaatiaga on valmisolek andmeid vahetada juba olemas. Täishinnaga välja ostetud ravimi puhul saab patsient Eestis ette nähtud soodustuse tagasi taotleda.

Seaduse poolt hääletas 65 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega (640 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varem üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda. Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini, kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.

Seaduse poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega (645 SE) tõstetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäär 10 eurole tonni kohta. Teise lugemise käigus tegi keskkonnakomisjon ettepaneku mitte muuta põlevkivi kasutamise õiguse tasu arvestuslikke põhimõtteid ja mitte siduda põlevkivi ressursitasu sellest valmistatavate toodete põlevkivielektri turuhinnaga, vaid jätkata õli hinnal põhineva ressursitasuga.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits.

Seaduse poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadusega (676 SE) luuakse uus rahvuspark. Alutaguse rahvuspargiga kaitstakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike loodust ja pärandkultuuri.          

Uus rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ja see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Sinna kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on juba kaitse all ja piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Uuest rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ja eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekib piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Alutaguse rahvuspark koosneb mitmest lahustükist, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta uue rahvuspargiga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Vabaerakonna fraktsioonist Krista Aru.

Seaduse poolt hääletas 65 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis neli eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (649 SE) tahetakse alates 1. jaanuarist 2019 anda hoolekandeasutustes elavatele inimestele võimalus saada abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel kodus elavate inimestega.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (651 SE) soovitakse 1. jaanuarist 2019 ühendada Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 55 seaduses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust, et kõrvaldada elektrituru ja maagaasi  vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujääke Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse Konkurentsiameti peadirektori ametiaja täiendav piirang.  Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatakse välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteetaristu juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteetaristu toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Esimese lugemise läbis viis eelnõu:

Maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) näeb ette muuta toetusraha tagasinõudmisel rakendatava viivise arvestamine paindlikuks ning toetuse saaja õigusi arvestavaks. Eelnõu kohaselt ei kohaldata enam viivist nimetatud seaduse alusel antud toetusraha tagasinõudmise ajatamisel. Teise olulise muudatusena täiendatakse seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ja kasvatada kaldal asuvat laevandussektorit. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus asuda tööle Eesti lipu alla lisandunud või Eesti reederite laevadel ja saada erirežiimiga Eesti pensionikindlustus. Ravikindlustuse saavad Eesti meremehed, kui neil on Haigekassaga sõlmitud vabatahtlik leping.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist ja Sven Sester Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (716 SE) tahetakse muuta rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid, et viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga, tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ning hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust ja väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (724 SE) muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega. Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – nt Viljandi linn (puudub nt tänav, maja).

1. jaanuaril 2019 jõustuva seaduse kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist ning tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga, lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini.

Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.

Et lihtsustada asjaajamist, kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE) nägi ette seada valitsuse liikmete ülempiiriks 12 liiget. Seletuskirjas öeldi, et ühe ministeeriumi dubleerivad ministriametid tuleb taasliita. See puudutab Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumi valdkondi, samuti soovitati liita Keskkonna- ja Maaeluministeeriumid. Eelnõu järgi võiks Eesti vähenevat elanikkonda ja tööjõupuudust erasektoris arvestades valitsuse optimaalne suurus olla 11–12 liiget.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Rõivas Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 saadikut, vastu oli 12 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Eesti Vabaerakonna algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (669 SE) sooviti vähendada Riigikogu liikmete mandaadist vabatahtliku loobumise kompensatsiooni kolme kuu ametipalgalt ühe kuu palgale, mida makstaks juhul, kui saadik on Riigikogus töötanud vähemalt kaks aastat.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50, vastu oli 12 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Riigikogu istung lõppes kell 18.58

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]