Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on lihtsustada kiire interneti kättesaadavust ja täpsustada riigipiiri taristu väljaehitamise regulatsiooni.

Riigikogu liikmete Tanel Talve, Toomas Väinaste, Märt Sultsi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Jaanus Marrandi, Raivo Aegi, Marko Pomerantsi, Andres Metsoja, Urve Palo, Hannes Hanso, Külliki Kübarsepa, Valeri Korbi, Toomas Pauri, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare ja Barbi Pilvre algatatud ehitusseadustiku muutmise seadusega (703 SE) ei tule lairiba võrgu ehitamiseks enam taotleda ehitusluba, vaid piisab ehitusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele. See on riigilõivuvaba ja ehitusteatise menetluseks ettenähtud aeg on loamenetlusega võrreldes ka kolm korda lühem.

Samuti laiendab seadus eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Seadusega luuakse erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Üldiselt on seadusega ehitamise kohta käiv teave avalik, aga riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev teave täiesti avalik olla.

Seaduse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust ja ühe otsuse

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (574 SE) sätestatakse täiendavad meetmed korruptsiooniohtude ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti täpsustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.

Seaduse järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvad isikud ei oleks korruptiivsete kuritegude eest karistatud. Volikogu revisjonikomisjonide liikmetele seatakse piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhataja, juhatuse liige ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või juhi asetäitja.

Prokuratuur saab seadusega õiguse nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju.

Seadusemuudatused lähtuvad õiguskantsleri pöördumisest, milles ta juhtis põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et kehtivad seadused ei pruugi korruptsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil piisavalt tõhusalt ohjeldada.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Arto Aas, kes toetas seaduse vastuvõtmist.

Seaduse poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Helmen Küti, Andres Metsoja ja Mark Soosaare algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seadus (293 SE) annab perearstidele õiguse tegeleda eriarstiabi diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.

Seadusemuudatus annab vastava kvalifikatsiooniga perearstile õiguse osutada oma tegevusloa raames kaht radioloogiateenust: teha röntgeniülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid. Röntgeniülesvõtete tegemiseks peavad olema täidetud kiirgusseadusega kehtestatud nõuded.

Seadusemuudatus ei kohusta perearste diagnostikateenuseid osutama, aga annab selleks võimaluse neile, kellel on vastav väljaõpe, kes omavad vastavat varustust ja kes seda ise soovivad.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel sõna Helmen Kütt, kes toetas seaduse vastuvõtmist.

Seaduse poolt hääletas 70 ja vastu kaks Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ (772 OE) suurendatakse Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti osaluse suurendamine aitab tõsta ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Eesti sissemakstav osa on ligi kolm miljonit eurot (3 370 542 USD). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse viie aasta jooksul alates 2020. aastast (ligi 594 190 eurot aastas) ja sellega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Praegu on Eesti osaluse suurus IBRD-s 1170 aktsiat (väärtusega 141 142 950 USD), mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga eesmärk on vaesuse vähendamine ja inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides finants- ja nõustamisteenuste abil. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992.

Otsuse poolt hääletas 78 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Sellega suureneks Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele.

Eesti meremeestel tekib eelnõuga võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada nii juurdepääs ravikindlustusele.

Teise lugemise käigus viis Riigikogu eelnõusse sisse muudatuse, millega meremeeste palk vabastatakse tulumaksust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Sven Sester (I), Tarmo Kruusimäe (I), Arto Aas (R), Jürgen Ligi (R), Erki Savisaar (KESK) ja Jaanus Marrandi (SDE).

Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõuga (643 SE) tahetakse korrastada keskkonnaõigust ja teha seadusesse ka mõned sisulised muudatused. Näiteks kavandatakse muudatusi veelubade andmisel ja veekeskkonna jaoks piiratud ohuga tegevuse registreerimisel. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat ja kiirendada otsuste vastuvõtmist.

Praktikas on ilmnenud, et mitmed tegevused ei ole veekeskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende tegemiseks oleks vaja veeluba. Edaspidi tuleb sellised tegevused registreerida Keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine.

Eelnõuga täpsustatakse ka veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid neile kehtivad endiselt üldised veekaitsenõuded.

Mereuuringuteks sätestatakse välisriigi laevadele uuringulubade andmise regulatsioon. Praegu kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lubasid Keskkonnaministeerium.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuuakse eelnõusse rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded.

Eelnõus on täpsustatud riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid praeguselt maksimaalmääralt 32 000 eurolt 400 000 euroni.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõuga (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist. Seda nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet ja sinna kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui ka neile ühingutele annetajatele.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval ja otsus nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta tehakse 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas ja nimekirja pääsemine võtab praegu aega minimaalselt neli kuud.

Eelnõuga tahetakse kaotada ka komisjon, kelle ülesanne on olnud teha Maksu- ja Tolliametile soovituslikke ettepanekuid ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise algatus on tulnud Vabaühenduste Liidult ja selle eesmärk on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd valdkondlike esindusühingute kaudu.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) muudab e-residentidele ja Eesti kodanikele välismaal lihtsamaks notariaalset vormi nõudvad tehingud ja toimingud. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahelise videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ja pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi ning pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.

Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.

Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ja keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Eelnõuga soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõuga kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu:

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav direktiiv.

Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.

Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates valdkonna eksperte.

Eelnõuga laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõuga (771 SE) viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja karmistatakse rahapesu andmebüroo tegevuslubade nõudeid.

Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule väärteo rahatrahvi ülemmäära, mis on enamikel juhtudel kuni viis miljonit eurot. Näiteks praegu saab panka Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest trahvida kuni 32 000 euroga, eelnõuga tõuseks trahvimäär viie miljoni euroni.

Rahapesu andmebüroo peab eelnõu kohaselt edaspidi enne tegevusloa väljastamist kontrollima ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv tõstetakse 345 eurolt 1300 eurole.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (794 SE) reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Andmehalduse koordineerimine antakse Statistikaametile. Praegu ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud ja seetõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole kehtivas seaduses reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse eelnõuga andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi eri andmeallikate sidumist ja andmete teaduslikul või statistilisel eesmärgil töötlemist. Muudatustega saab andmekogudes olevaid andmeid omavahel siduda, paremaid teenused osutada, halduskoormust vähendada ja teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (795 SE) muudetakse masintöödeldav arve avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada töömahtu ja ajakulu avaliku sektoriga arveldamisel.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]