Riigikogu ei võtnud tänasel istungil muutmata kujul vastu Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust.

Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise vastu hääletas 88 Riigikogu liiget.

Sellega seoses jätkab Riigikogu eelnõu menetlust. Muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni. Võimalikud muudatused on edasise debati teema.  

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduses (128 UA) toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, Päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Seaduse sätted väärtustavad vabatahtliku päästjana tegutsemist. Laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest.

Seadusemuudatus loob õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine.

Samuti täpsustatakse eelnõuga relvaseadust ning sätestatakse Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õigus.

Täiendatakse ka relvade klasside liigitust, sätestatakse, et muuseumide relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmeid ei ole vaja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kanda, taastatakse nõue, et sporditulirelva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks peab olema laskespordiklubi liige.

Seadusega täiendatakse Häirekeskuse ülesandeid, milleks on abi- ja infoteadete menetlemine kriisiinfo teenuse osutamise kaudu. Kriisiinfo teenuse osutamisse võib Häirekeskus kaasata vabatahtlikke.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE), Signe Riisalo (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE). Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude ametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Katri Raik (SDE), kes tegi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu menetlus katkestada. Ettepaneku poolt oli 8 ja vastu 56 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]   
Päringud: [email protected]