Riigikogu otsis veterinaaria tuleviku arutelul lahendusi loomaarstide vähesuse probleemile
Riigikogu täiskogu arutas täna maaelukomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena veterinaaria tulevikku.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul möödub sel aastal 175 aastat veterinaarmeditsiini õppe algusest Eestis. „Ühtlasi saab seda tähtpäeva lugeda Eesti Maaülikooli sünniks. See on märk sellest, et veterinaaria on oluline meie riigi ajaloos ja teaduses. Kindlasti on veterinaarmeditsiin Eesti Maaülikooli nurgakivi,“ ütles ta oma ettekandes.
Tema sõnul õpib Maaülikooli nii eesti- kui ka ingliskeelsel õppekaval kummalgi stabiilselt 30–35 üliõpilast, kuid lõpetajate arv on sisseastujate omast selgelt väiksem ega kata enam tööjõuvajadust. Üheks põhjuseks on tema sõnul ajale jalgu jäänud palk, mis Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on keskmiselt umbes 1770 eurot kuus.
Kruuse sõnul on loomaarsti elukutse üks seitsmest Euroopa Liidu reguleeritud kutsealast, kus kutsetegevuse eelduseks on spetsiifiline kvalifikatsioon. „Siin ei ole võimalik lihtsalt mõne teise eriala kõrvalt siseneda tööjõuturule ja tagada kvaliteetne teenus. Tegemist on ainulaadse reguleeritud õppekavaga, mis aitab tagada laiemalt rahvatervist,“ ütles ta ning lisas, et teemat soovitakse parlamendi ja valitsuse koostöös analüüsida ja leida murele lahendusi.
Eesti Loomaarstide Koja president Valdeko Paavel ütles Riigikogu ees, et loomaarstiabi kättesaadavus nii väike- kui ka suurloomade ravis ei ole juba ammu iseenesestmõistetav. Tema sõnul on Eestis hinnanguliselt 235 000 koera ja ligi 300 000 kassi ning lemmikloomadena peetakse küülikuid, hamstreid, tuhkruid, erinevaid roomajaid, aga ka alpakasid, laamasid ja kaameleid. „Üle 50 000 mesilaspere vajavad loomaarstide tähelepanu, miljoneid linde, maaelu ja farmide poole pealt üle 240 000 veise ja nii edasi. Me räägime sadadest tuhandetest või miljonitest elusolenditest. Ja loomapidajaid on samamoodi väga-väga palju,“ ütles ta.
Paaveli sõnul on Eestis väljastatud 827 loomaarsti tegevusluba, kuid ligi 10 protsenti tegevusloaga arstidest ei tegutse erialal. Väikeloomade ravis on tema sõnul Eestis puudu 80–100 ja põllumajandusloomade ravis 40–50 loomaarsti ning töökohtade täitmise trend on loomaarstide keskmise vanuse kiire kasvu tõttu selgelt negatiivne. „Tööturult on peatselt lahkumas nõukogude ajal õppinud ja lõpetanud suurearvulised kursused, kus igal aastal õppis kursusel circa 100 loomaarsti. Tänasel päeval õpib igal aastal eestikeelses õppes circa neli korda vähem üliõpilasi,“ ütles ta ja lisas, et 5–10 aasta pärast on Eestis puudu juba ligi 200 loomaarsti.
Paaveli sõnul ei konkureeri riigisektori madal palgatase töötasudega erasektoris, kuid isegi sinna ei jätku loomaarste. „Loomaarstiharidusega inimesi vajatakse nii täna kui ka tulevikus farmides, väikeloomakliinikutes, riigiametites, ravimitööstuses, aga kindlasti ka ülikoolis, nii kliinikutöös kui ka teaduse järelkasvus,“ rääkis ta.
Paavel märkis, et eestikeelne loomaarstiharidus on strateegiline ja põhimõtteline küsimus. „On viimane aeg suurendada loomaarstieriala riiklikku tellimust, kui me ei taha seista silmitsi olukorraga, mille tagajärjed on eriala piiridest palju laiemad, puudutades meie keskkonna ja ühiskonna huve ning mõjutades meie igapäevast heaolu, toidulauda ja tervist,“ ütles ta ning lisas, et veterinaariaõpe peab olema hästi rahastatud ning Maaülikool peab suutma tagada piisava arvu loomaarstide koolitamise.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles oma ettekandes, et toitu toota ja põllundusega tegeleda ilma veterinaararstide olemasoluta ei saa. Tema sõnul on põllumajandusmaa ja -loomade arv ajaga üsna kiiresti Eestis vähenenud ning põllumajandusettevõtjatel on suhteliselt keeruline nii seetõttu, et ei ole haritud spetsialiste, kui ka seetõttu, et majanduskonjunktuur ei ole toetav.
Rääkides võimalikest lahendustest loomaarstide ja lõpetajate vähesuse probleemile, ütles Noot, et kõige lihtsam on suurendada riigipoolset rahastust, kuid mõelda tuleks ka tasulise eestikeelse õppe sisseviimisele. Samuti on tema sõnul oluline kaasata põllumajandusettevõtjaid, kes on valmis veelgi enam toetama veterinaarmeditsiini eriala lõpetajaid. „Aga siin kindlasti aitaks kaasa ka mõned lihtsad asjad, näiteks stipendiumide maksuvabastus. Ettevõtjad oleksid kindlasti meelsamini valmis neid stipendiume maksma,“ ütles Noot ja lisas, et samuti võiks üle vaadata õppetoetuste ja -laenude süsteemi ning senisest enam toetada ühekordsete investeeringute tegemist.
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma ütles Riigikogu ees, et vastuvõtt eestikeelsele veterinaarmeditsiini õppekavale peab kindlasti kasvama ja kui on vaja, siis tuleb vähendada selleks ingliskeelset õpet, aga see ei ole võimalik ilma lisafinantseeringuta. „Näeme samuti, nagu Ants Noot mainiski siin juba, et täiendava kulu katmiseks on oluline võimaluste laiendamine eraraha kaasamiseks, näiteks ettevõtete poolt täiendavate õppekohtade kulude katmine,“ ütles ta.
Teiseks oleks Jaakma sõnul suureks abiks, kui oleks võimalik toetada loomaarstiõppe kliinilise baasi kaasajastamist. Tema sõnul on kliinikute katsefarmi arendamine ülikooli õlul, sest loomadel ravikindlustussüsteemi ei ole ja praegu pole ka ühtegi meedet, kus saaks selleks taotleda toetust. „Nii et võib-olla saaks mõelda sellele, et selline meede, selline võimalus siiski luua, näiteks kas või tõukefondide välisvahenditest,“ lausus ta.
Kolmandaks tuleks tema sõnul üle vaadata riiklike õppetoetuste süsteem, et võimaldada edukal õppuril õpingutele pühenduda. „Ja ma arvan, et veterinaaria ja põllumajanduse erialade üliõpilased vääriks erialastipendiumi, arvestades nende olulisust riigi toidujulgeoleku kindlustamisel,“ ütles Jaakma. „Ja neljandaks, täiendusõppe süsteemi väljatöötamine, et tuua ravitööst eemale jäänud loomaarste tagasi oma erialasele tööle.“
Maaülikooli rektori sõnul on loomaarstiks saamiseks vaja eri osapoolte head tahet ning koostööd veterinaarmeditsiini õppe toetamiseks lahenduste leidmisel ja ka elluviimisel. „Ülikooli vaates on muutuste esmaseks eelduseks koalitsioonileppes ja Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kõrghariduse rahastuse kohta kokkulepitu elluviimine, mis aitaks üle saada aastate jooksul tekkinud suurest vajakust, ja siis edasi rakendades erinevaid ettepanekuid ja kombineerides täiendavaid meetmeid on tõesti võimalik loomaarstide koolitamist suurendada. Aga nende otsustega me viivitada ei saa, sest tulemusteni kulub vähemalt kuus aastat,“ ütles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Mait Klaassen ja Urmas Kruuse Reformierakonna, Toomas Uibo Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]