Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu otsuse, millega nimetatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus.

Riigikogu nimetas oma varasema otsusega töörühma liikmeteks Uno Kaskpeiti ja Kalle Laaneti. Seoses Laaneti Riigikogu liikme volituste peatumisega tegi õiguskomisjon ettepaneku nimetada Laaneti asemel töörühma liikmeks Riigikogu liige Urve Tiidus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast määrusest tulenevalt kontrollib Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust. Selleks on ELi liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi loodud pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga. Töörühma põhiülesanne on teostada poliitilist järelevalvet Europoli tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle.

Õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine“ (405 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 69, vastu üks ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu (384 SE) väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada vahetult kohalduvat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust loomataudide kohta. Senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigus, rakendada ELi loomatervise määrust ja teisi veterinaaria valdkonna ELi vahetult kohaldatavaid määruseid, sõnastada ELi liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks.

Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe ELi õigusaktidega.

Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul uuesti vastu

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (383 UA) sooviti viia kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Muudatustega pikendatakse muuhulgas ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. septembril. Vabariigi President otsustas jätta seaduse protseduurireeglite rikkumisele viidates välja kuulutamata. Presidendi sõnul poleks tohtinud pärast teist lugemist eelnõu tekstist jõustumistähtaega välja jätta, kuna see pole tehniline, vaid sisuline muudatus.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas üks ja vastu 73 saadikut. Seega jäi seadus muutmata kujul vastu võtmata ja seda menetletakse edasi vastavalt seadusele. Juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside