Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks otsuse, millega nimetati Riigikohtu liikmeks Oliver Kask.

Riigikohtu esimees Villu Kõve tegi ettepaneku nimetada alates 12. septembrist Riigikohtu liikmeks Oliver Kask. Riigikohtu esimehe hinnangul on Kask kogenud ja tunnustatud jurist, kelle töökogemus Tallinna Ringkonnakohtus, Vabariigi Valimiskomisjonis, Justiitsministeeriumis ning mitmes rahvusvahelises organisatsioonis võimaldab tal oluliselt panustada nii Riigikohtu halduskolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti haldus- ja riigiõiguse edasiarendamisse.

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (424 OE) poolt hääletas salajasel hääletusel 61 ja vastu seitse Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Alusharidusseaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõuga (419 SE) luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.

Eelnõuga tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab eelnõu järgi olema vähemalt magistrikraad; lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lastehoidudel tuleb sarnaselt praegustele lastesõimedele edaspidi koostada lastehoiu õppekava. Alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Eelnõuga soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb eelnõu ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias. Kui vanema eelistatud asutustes pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või lasteaeda. Eelnõu järgi saab kohalik omavalitsus määrata, millal vanem saab enne lapse pooleteiseaastaseks saamist kohataotluse esitada. Taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg.

Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. Lisaks toetab eelnõu lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna kohalikel omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, keda kohalik omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õpe jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Kui kehtiva seaduse kohaselt nähakse riigieelarves võimaluse korral ette toetus kohalikele omavalitsustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ning lasteasutuste õpetajate palgaks, siis eelnõuga nähakse ette võimalus kohalikke omavalitsusi riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof ja Eesti Reformierakonna nimel Margit Sutrop, samuti osales läbirääkimistel haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Üks eelnõu lükati tagasi

Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (397 SE) sooviti ajakohastada keelevaldkonna õigusraamistikku.

Olulisemad muudatused puudutanuks avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid.

Lisaks sooviti sätestada seaduses, et taksojuhi eesti keele oskus peab vastama nõutud tasemele, et saada teenindajakaart. Seletuskirja järgi on praegu ühissõidukite juhtidele kehtestatud valitsuse määrusega B1-taseme keeleoskuse nõue, ent sellest hoolimata tegutseb taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets ja Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 15 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja.

Hiiumaa toetusrühma loomine

Istungi järel on saadikutel kavas moodustada Riigikogu liikme Reili Ranna algatusel Hiiumaa toetusrühm.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside