Riigikogus täna vastu võetud seadusega võib vanglates kinni pidada ka arestituid ja kainenema toimetaud isikuid.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) (275 SE) peamine eesmärk on luua võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatuid isikuid. Seni arestimajade poolt kasutatud hooneid vanglad üle ei võta.

Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, siis antakse seadusega kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale koos vajalike kulude üleandmisega Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 17.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE).

Esimese lugemise läbis viis eelnõu

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida.

Eelnõuga muudetakse ka kohtutäiturite tasusätteid. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Näiteks kuni 1000 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 225 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 270 eurot, eelnõu kohaselt tuleb võlgnikul 1000 eurose nõude korral kohtutäituri põhitasu maksta 112,50 eurot, koos käibemaksuga on 135 eurot. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku otsima lahendusi.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Eelnõu näeb ette, et täiteasja saab anda üle menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat.

Selgituse kohaselt on praegune kohtutäiturite süsteem mitmendat aastat toimeraskustes tulude kahanemise tõttu. Seetõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Eelnõu kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Eelnõu järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Orienteeruv eelarveline kulu aastas on 0,5 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (315 SE) tehakse muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: kohtutäituril tekib võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada; avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu vaadatakse kohtus edaspidi läbi hagita menetluses; kohtutäiturile sätestatakse õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50 protsendi ulatuses ja nähakse ette uus tasu aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest; 2021. aasta jaoks sätestatakse kohtutäiturile pikem võlgniku avalduse läbivaatamise aeg; täpsustatakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid.

Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (296 SE) rakendatakse Euroopa Liidu vastava määruse nõudeid, millega ühtlustatakse norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata selliste ainete kättesaadavust tavainimestele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

ELi määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.

Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit. Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht keskkonnaportaal, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebilehe kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele.

Iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, on paralleelselt seadusega alustatud ka uue EELISe arendamisega.

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).

Valitsuse algatatud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (302 SE) seletuskirja kohaselt luuakse konventsiooni ja protokolliga ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem. Eesti plaanib sellega ühineda. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud ning protokolliga ühinemine tähendab ühtlasi konventsiooniga ühinemist.

Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike või kahjulike ainete tekitatav võimalik reostuskahju.

Samuti asutatakse konventsiooniga fond (HNS-fond), mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS-fondi sissemaksetest. Konventsioonis sätestatud kahjulikke ja ohtlikke aineid meritsi vastu võtvatele ettevõtetele lisandub aruandluskohustus ja fondi sellekohase assamblee otsuse ning fondi esitatud arve alusel fondi sissemaksete tegemine. Sissemakseid HNS-fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS-konventsioon kohustab laevaomanikku omama kindlustust või täiendavat rahalist tagatist ning seda kinnitavat tunnistust.

Istungi alguses otsustas Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul, et järgmise töönädala täiskogu istungid toimuvad kaugosalusega istungi vormis. Otsuse poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, 19 liiget oli vastu ja 1 jäi erapooletuks.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]