Riigikogu muutis välismaalaste seadust
Riigikogu istungi ülevaade
19. aprill 2006
Riigikogu võttis vastu neli seadust:
67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (829 SE), mis tõi seadusesse pikaajalise elaniku mõiste. Seaduse kohaselt lõpetatakse alaliste elamislubade väljastamine. Välismaalased, kellel on alaline elamisluba saavad pikaajalise elaniku elamisloa. Vastavalt seadusele on kaks elamisloa liiki: tähtajaline elamisluba ning pikaajalise elaniku elamisluba. Seaduse kohaselt peab välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba oskama eesti keelt vähemalt algtasemel.
64 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus (791 SE), mis viib karistusseadustiku kooskõlla korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni nõuetega. Karistusseadustikku täiendati muuhulgas uue väärteokoosseisuga, millega keelustati tasulisele infoühiskonna teenusele või tasu eest edastatavale televisiooni- või raadioprogrammile või -saatele või nendele juurdepääsu võimaldavale teenusele ebaseaduslikult juurdepääsu võimaldavate seadmete või tarkvara kaubanduslikul eesmärgil valmistamine, edasiandmine, paigaldamine, hooldamine, omamine või reklaamimine. Karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut.
62 poolthäälega (1 vastu) poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud mõõteseaduse, riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus (852 SE) mis viis seadusesse mitmeid Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid ja mõõtevahendite metroloogilise kontrolli regulatsiooni parandavaid ning muutvad sätted. Seaduse positiivseks mõjuks on mõõtevahendite kiirem liikumine tootjast kasutajani, millest tingituna odavneb mõnevõrra mõõtevahendite hind.
51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning selle protokollidega ühinemise konventsiooni ratifitseerimise seadus (865 SE), millega Eesti ühines lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga, mis avati allakirjutamiseks 19. juunil 1980 Roomas. Ratifitseeritud ühinemiskonventsioon reguleerib ka Rooma konventsiooniga ühinemise tehnilisi aspekte: eelotsuste taotlemise õigusega kohtute nimetamine, lepingu tekstide edastamine ja jõustumissätted.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:
valitsuse algatatud politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE);
valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (853 SE);
valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse eelnõu (365 SE).
Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) teine lugemine. Hääletus: 42 poolt, 4 erapooletut.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:
valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE);
valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse eelnõu (864 SE).
Riigikogu arvas menetlusest välja kaks eelnõu:
Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu (839 SE). Hääletus: 49 poolt, 26 vastu;
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE). Hääletus: 56 poolt, 6 vastu.
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele eurole ülemineku, Tallinn-Tartu maantee, riigikaitse, tervishoiu ja riigivalitsemise kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimusele riigi rahanduse kohta.
Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form
Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal , 6316351