Riigikogu muutis välismaalaste seadust kvalifitseeritud tööjõupuuduse leevendamiseks
Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja kuulas ära vastused viiele arupärimisele
Vastu võeti kaks seadust
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) (785 SE) leevendab kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.
Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid näitavad, et igal aastal jääb Eestis puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti haridussüsteemi lõpetajad ei kata. Seadusega asendatakse lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, mis võimaldab ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt. Nendel tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba ning palgakriteeriumiks seatakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse arvestades OSKA prognoose, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmist palgataset. Esialgse analüüsi kohaselt on suurim vajadus töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas, kuid loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning valitsus kehtestab selle kuni viieks aastaks.
Et hoida tasakaalu tööturu vajaduste ja ühiskonna vastuvõtuvõime vahel, kehtestatakse erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane mahupiirang, mis sõltub majandusseisust: kasvuperioodil kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 2600 luba ning muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 1300 luba. Majandusseisu hindamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist.
Riigikogu tegi teisel lugemisel eelnõusse muudatuse, millega ajakohastatakse kasvuettevõtetele kehtestatud erisuse tingimusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits Keskerakonna, Arvo Aller EKRE, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Õnne Pillak Reformierakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 ja vastu 31 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) (786 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.
Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata ning piisab sellest, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse Politsei- ja Piirivalveametis. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja Töötukassa luba.
Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta kuni kolm kuud, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ning kuni kuus kuud, kui elamisluba on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandjuhtudel võib töötuse periood pikeneda kuni üheksa kuuni. Enam kui kolme kuu pikkuse töötaoleku puhul tuleb tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad välismaalased saavad seaduse kohaselt õiguse mitmele sotsiaalkindlustushüvitisele, nagu vanemahüvitis ning töövõime- ja pensionihüvitised, kui nad töötavad Eestis ja täidavad üldised kvalifitseerumistingimused. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.
Arvestades viimastel aastatel kasvanud õigusrikkumiste hulka välismaalaste töölevõtul ning asjaolu, et trahvimäärad pärinevad 2010. aastast, ajakohastatakse seadusega ka juriidiliste isikute trahvimäärasid ning nähakse ette, et oluliste rikkumiste korral võib edaspidi määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme EKRE ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 ja vastu 21 Riigikogu liiget.
Vastuse sai viis arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimistele liiklusjärelevalve (nr 957) ning vabatahtliku pääste rahastamise ja päästevõimekuse vähendamise kohta (nr 965) vastas siseminister Igor Taro.
Arupärimistele, mis käsitlevad lennukite poolt atmosfääri jäetavaid laialivalguvaid jälgi (nr 962), Keskkonnaameti töömetoodikat, kus seatakse eesmärgiks kohalike omavalitsuste murdmine (nr 968) ja energiataristu kriisikindlust (nr 974 vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärijate soovil arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine, mis käsitles CO2-kvooditasusid seoses Eesti ja Itaalia otsustega (nr 937), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Istung lõppes kell 19.50.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
